KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST    Tartu ülikooli taasavamise tähtsus Eesti      haridus- ja kultuurielule.
Millal vabastati eestlased pärisorjusest ja      mida see nende jaoks sisuliselt tähendas?

1. 1583.
jesuiitide seminar.
Eesmärk koolitada tõlke, kes aitaks vaimulikke.
1630.

Gümnaasium Tartus.
1631.
asutati analoogne gümnaasium ka Tallinnas, mida peetakse tänapäeva Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkäiaks.
Selleks, et gümnaasiumisi pääseda pidi kõiGepealt õppima triviaalkoolis.
(3 klassis linnakoolis/  Rootsi Kuningriik pidas väga vajalikuks hariduse andmist provintsides.
Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisele - 1632.

Tartu Gümnaasium muudeti Tartu Ülikooliks.
Tartu Ülikoolis oli tol ajal 4 teaduskonda.
1. filosoofia 2. õigusteaduskond 3. arstiteaduskond 4. usuteaduskond.
Tartusse tulid enamasti vaesemate aadlike lapsed.
Tartu Ülikooli rektoriks tollel ajal oli 19. aastane J. Skytre, kuid tegelikult juhtis ülikooli professor Andreas.

Tartu Ülikooli juurde kuulusid mõisad talupoegade saagist saanud tulu läks Ülikooli majandamiseks.
Tartu Ülikoolis kinnitati 30 professorit.
üks loeng 1 tund.
Keelt õpetati vaid grammatika paasil.
igas kuus tuli teha üliõpilasel eksam tema poolt valitud ainetes.
Eksam oli avalik.
Eksamil võisid kuulama tulla ka linnakodanikud.
Kõige rohkem oli üliõpilaste Rootsist ja Soomest.
Kooli lõpetamise puhul ei antud mingit lõpemese dokumenti.
(Diplom)  Ülikoolis ei nõutud õppemaksu enamik üliõpilasi olid ühistoidul.
Väga palju üliõpilased said stipendiume.
Noorim üliõpilane 17. saj oli 9 aastaNe.

Depositsioon - rebaseks löömine.
Piltlikult näidati , kuidas harimatust inimesest sai ülikooli aastail harinud.
Üliõpilas kandidaat kutsuti komisjoni ette ja ta pidi vastama küsimustele.

Kultuur.

Kuni 18 saj.
oli valdavaks kunstistiiliks BAROKK.
(Kadrioru loss, Tartu KivisilD)  1700 - romantism.
Hakatakse ülistama euroopa rahvaste minevikku.
1801.

tõuseb Venemaal troonile Aleksander I. Tema valitsuse ajal said eestlased pärisorjusest seaduslikult priiks.
Seoses laevanduse arenguga vajati kanepit ja liha, samuti tõrva rohkem, kui varem, ka meremeeste viina.
Baltimaadel oli vaimalik seda tooma ja mõisnikukule ära müüa  Pärast pärisorjuse kaotAmist hakkas linnades rahva arv kasvama.
Eestlased olid kingseppad, rätsepad, müürsepad.
Tekivad vabrikud.
Kanga värvimine.
-sits.
Tekstiil tööstus Tinu vabrik.
Paberivabrik.
1816 uus talurahva seadus Eestis  1819                                   Leedus vabastati pärisorjusest  Neid ei saanud enam müüa, osta...