I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   10 mail, reedel statistikaamet tegi uuringu rahvaspordiürituste kohta.
Uurijad tehti kaks tabelit.
Ühes tabelis nad uurisid SEB Tallinna maijooks, kus osalejad olid ainult naised.
Aga teisel tabelis uurijad analüüsiti osavõtt Tartu maratonist.

Siin osalejad olid kõik soovijad inimesed: eraldita.
Uuringute tulemused olid järgmised: Esimene tabel näitab, et SEB Tallinna Maijooks alatest 1988-2010 aastani on kõige populaarne rahvasport Eestis.
Alates 1990-1992. a. osalejate arv oli umbes 4500 inimest, juba 2000-2004 - umbes 8000 inimest; 2010 aastal osalejate hulk oli juba umbes 12000.
See on väga hea tendents.
Võib oletada, et nimelt naised on vaga sportlikud inimesed.
See on tore, sest et sport on hea hobbi ja mõjub väga hästi inimese tervisele.
Teine tabel näitab, et osavõtt Tartu maratonist on langenud.
Diagram näitab, et alates 1987-1993a.
oli umbes 15000 osalejat; juba 1999 a. - umbes 4000 osalejaid, aga 2010.
osalejate arv natuke tõstas, aga mitte eriti.
2010 a. oli umbes 8000 osalejaid.
Sellised olid uuringu tulemused.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!

Reedel mina osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.
See toimus 10 mail.
Millest räägiti ja arutati konverentsil võib teada saada sellest ülevaadest: Konverentsi teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Minu arvates see on tegelikult väga aktuaalne teema, millest tuleb rääkida, mõtelda ja analüüsida.
Konverentsil arutati kaht allateemad mis on täiestu seotud pea teemaga.
Esimene allateema kõlab nii: "Naiste ja meeste võimalused tööturul".

Siin räägiti sellest, et naistel ja meestel on erinevad füüsilised võimalused.

See on väga tähtis faktor ja seetõttu meestel kergem leia töökohti.
Maailmas on sellised töid, nii nimetatud "Mustad tööd" või "Rasked tööd".
Neid töid on suurem, mis ei sobi naistele.
Nastele sobib kerge töö, selline töö kus ei vaja suur füüsiline koormus.
Teine alateema kõlas nii "Sooline võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas".
Mehed ja naised saavad aru ja teadvustavad oma füüsilised võimalused.
Sellest tuleb, et inimesed teavad missugused võimalused neil on tööturul.
Kuigi on väike protsent selliseid inimesi, kes ei teadvustavad oma soolise võrdõiguslikkus vajalikkus ühiskonnas.
On selliseid noored neiud, kes soovivad töötada naiteks ehitajaks.
Aga minu arvates see on tõesti väga raske töö neiu jäoks.
Neiul ei ole selliseid füüsilised võimalusi.

Veel väga tähtis, et tulevikus tal peavad olla lapsed.
Seetõttu naistele ei tohi ülepingutada.
Paljud tööandjad teavad sellest, aga mõnikord teevad oma silmad kinni selle situatsiooni asudes.
Ikkagi hea, et suurem osa inimest teadvustab soolise võrdõiguslikkus ühiskonnas.
Inimesed saavad aru ja teadvustavad oma võimalused tööturul.
Sõnu 562