I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Rahvaspordi populaarsusest Eestis.

Sport on meie elu vajalik osa.
Ilma sportita ei saa kujutada ette inimeste elu.

Viimasel ajal on väga populaarne jooksemine.
Inimesed jooksevad kui tervest nii hinga jaoks.
Iga aasta toimuvad Eestis erinevad maratonid, kõige populaarsed neist on SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad ainult naised ja Tartu maraton.

Iga aasta osalejate arv on erinev.
Näiteks, 1988 aastal SEB Tallinna Maijoostel osalevad umbes 200 naist, kindlasti on see väike osalejate arv, kuid see võib seostada sellega, et sel aastal just hakkab toimuma SEB Tallinna Maijooks.

Võrreldes sellega Tartu maratonis aastal 1988 osalevad rohkem, kui 1000 Eesti elanikuid.
Ei saa unustada, et Tartu maratonis jooksevad mitte ainult naised, kui mehed ka.
Kuid juba aastal 1993 osalejate arv Tartu maratonis erines, mis on umbes 1800 osalejaid.
Arvan, et siin mängis rolli Venemaa aja katkestus, inimeste eludel olid vahetasid.
Sama ajalugu on SEB Tallinna Maijooksiga.
Kui 1992 aastal osalejate arv oli umbes 5000, siis 1993 aastal jooksete arv vähenes, mis oli vähene, kui 4000.
Kuid juba pärast aasta 2008 kui SEB Tallinna Maijookse, nii Tartu maratoni osalejate arv iga aasta just suureneb.
Minu meeles, see seotud sellega, et Eesti elanikudel elu paraneb, seepärast nad hakkavad annavad tähelepanut oma isiklikule elule ja kindlasti soovitusele.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere, Maaris  Kui ma ütlesin enne, osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Tean, et sa ei saa osaleda konverentsil ise, seepärast sooviks sulle kirjutada lühike ülevaade, et sa tead millest räägiti seal.
Seal räägiti kolmale teemale.
Ma peatun lähemalt kahel seal arutatud teemal, mis on "Naiste ja meeste võimalused tööturul" ja "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
" Konverentsil juutustati, et naiste ja meeste võimalused tööturul on sarnased, kuid minu meeles on see vale väide.

Arvan, et erinevatel valdkonnas mestel ja naistel on erinevad võimalused töötama.
Näiteks, teeninduses, eelistatakse, et töötab naine, sest mõnedel naistel on meeldiv välimus ja nad suhtlevad klientidega korrektsem kui mehed.

Mul on küsimus sulle, kas sa kohtusid mehed, kes töötavad kindlustusnõustajana?

Mina ei!
Vot sellest ma räägin.
Kui 10 naist ja sama arv meest saadavad oma CV-d kandiderimisele kindlustusnõustaja kohale, mis arvad, palju naist ja meest kutsuvad osaleda konkursil.
Ma arvan, 8 naist ja maksimum 2 meest ja see on seepärast, et tööturul on ikka erinevad võimalused naiste ja meeste jaoks.
Sama ajalugu infotehnoloogidega.
Isiklikult ma ise tean rohkem meest, kes töötavad sellises valdkonnas, kui naist.
Teine teema, mis oli konverentsil on "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
Räägiti konverentsil sellest, et stereotüüp mängib suur rolli ja kindlasti on vaja sellega midagi tegema.
Minu meeles iga töö- ja haridusvaldkonna positsioneerimine on väga vajalik osa, millega peame töötama.
Näiteks, enamik inimest arvavad, et õppima Ülikoolis materiaali ümbertöötamine pole vajalik.

Kõik on selge ilma õppimiseta.
Kuid kes siis saab uut tehnoloogiat mõelda ümber, kui keegi ei õppi seda ülikoolis.
Stereotüüp mängib rolli ka töösfääris.

Kõik arvavad, et töötama kontoris on kõige parem, kuid, näiteks, müüma midagi kaupluses on paha töö.
Aga ma arvan, et mõnikord töö kaupluses annab rohkem palka, kui töö kontoris.
Mis sa sellest arvad?
Kokkuvõtteks saab öelda, et mulle meeldis konverentsil osaleda.
Soovin järgmiseks korraks minna sinna sinuga koos.
Sõnu 687