I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   "Vabatahtlikud rahvaspordiüritused Eestis".
Meie riigis toimuvad tihti vabatahtlikud rahvaspordiüritused, millistest võib osa võtta iga soovija.
Need üritused tõstavat tervise taset, ühinevad rahvast ning annavad võimaluse toredalt vedada vaba aega.
Seb Tallinna Maijooksul, milles osa võtavad ainult naised, osalejate hulk aina kasvab.
Asutamismomendilt kuni tänapäevani juba möödunud kaksteist aastat.
Kaugel 1988. aastal osalejaid oli alla tuhande.
Ja iga tulevase aastaga osalejate arv hakkas kasvama tuhande võrra kuni kahetuhande teise aastani.
See räägib meile sellest, et see rahva üritus naiste seast, saab üha populaarsemaks.
Vaid peale kahetuhande teist aastat mingil põhjusel populaarsus sai langema.
Vaatamata sellele tänapäeval jälle toimub kiiresti osavõtjate arv ning maijooks saab kindlaks rahvaürituseks, mis ühineb kokku eesti rahvast.
Samuti võib rääkida Tartu maratonist, mis kiirelt kaotas oma populaarsust asustamismomendilt kuni 1993 aastani.
Seda võib selletada sellega, et tol ajal riigis olid tohutud muutused ning rahvas oli muretsenud oma murede- ning probleemidega.
Peale 1993 aastat Tartu maraton taastas tasapisi oma populaarsuse ning osalejate arv hakkas kasvama iga aastaga kuni tänapäevani.
Minu arvates see on väga tore, et meie riigis viiakse läbi sellisi üritusi ning et nendest võib osa võtta tasuta iga soovija!
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Hiljuti võtsin osa sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", mis toimus eelmisel nädalal.
Kallid kollegid tahaksin teid tutvustada selle konverentsi lühikese ülevaadega.
Konverents toimus Talllinnas suures Tondi ärimajas, avaras auditooriumis.
Osavõtjad oli nii palju, igalt poolt Eestit, et auditoorium ei mahtunud kõiki soovitajaid.
Osa inimesi võtsid osa seistes.
Osavõtjaid oli nii naised kui mehed.
Enamik oli naisterahvast vähemalt mulle tundus nii.
Sellepärast, et naisterahvas muretseb väga oma soolise võrdõiguslikkuse kohta meie riigis, see oli üks arutatutest teemadest konverentsil.
Miks siis naiste- ning meesterahva õigused tööturul ebavõrdsed?

Naisterahval on ikkagi vähem võimalusi tööturul leida hea töökoha.
Kui ülemus saab teada, näiteks, et naine planeerib perekonda laiendada last sündides, sest ta kindlasti ei võta seda naist tööle.
Varsti tal läheb vaja minna sünnituspuhkusele, tähendab tema ei ole suuteline oma tööga toime tulema.

Ülemusel tuleb leida uue inimese tema ametikohale, et teda asendada ligi 1,5 aastat.
Sellele firmal lähevad lisakulud.
Peale selle lapsekasvatamisele kaasnevad samuti mõned lisapuhkused, vabad päevad, teised soodsad töötingimused jne.
Mõnedel erialadel see on üldse vastuvõetamatu.
Teiseks peateemadeks oli "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas".
Arutati selle üle, et mõned elukutsed on täitsa meeste jaoks mõeldud ning teised naiste jaoks.
Näiteks, et olla "õpetaja" meeste jaoks ei ole prestiizne ega kasumlik töö.
Teiselt poolt, näiteks, "keevitaja" juhtimistöö, ning teised "mehelikud" elukutsed ei ole üldse mõeldud naiste rahva jaoks ja naisterahvas saavat hakkama sellega palju halvem.
Minu arvates ei ole selliseid erialasid, mida võib jagada mehelikuks ning naiselikuks.
Kõik sõltub inimesest iseendast, kui tal see töö läheb hästi ja sujuvalt, näiteks, mehel õpetajana olla, kui tal on annet seda tegema ja talle see väga meeldib, siis miks mitte las ta teeb seda tööd.
Iga inimene valib endale elukutse.
Ise käisin palju aega välismaal ning nägin, et naised teevat meeste tööd" ning vastupidi.
Jätame soostereotüübid minevikusse!
Sõnu 658