KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Te nägite järgmist kuulutust ja olete otsustanud konkursist osa võtta.
Kasutage allpool toodud andmeid ja kirjutage nende põhjal vabas vormis avaldus.
Põhjendage, miks just Teie olete sellele ametikohale sobiv kandidaat.
Teksti nõutav pikkus on 100-120 sõna.

Jõhvi Polikliinik  Konkurss  Ametikoht: direktor  Ametiülesanded: polikliiniku töö korraldamine  Nõutav kvalifikatsioon: juhtimistöö kogemus 3 aastat, soovitavalt meditsiiniasutuses  Erisoodustused: ametiauto, vajadusel ametikorter  Nõutavad dokumendid: avaldus, elulookirjeldus, diplomi koopia  Tähtaeg: 1. detsember 2000  Info: tel.
57241     Kirjutage joonitud kasti sisse!
Kirja nõutav pikkus on u 100-120 sõna.

Jõhvi Polikliinik 27. jaanuar 2001. a. Konkurss Palun teid läbi vaadata minu avaldus, kuna tahan vota osa konkursis.
Minu sünniaeg on 17. september 1960. a. Sündinud Eestis.
Eesta Valariigi kodanik.

1991. a. lõpetasin Tartu Ülikooli On olemas kõrgharidus.
1991. a. kuni 1997. a. töötasin haldus direktorina Ahtme haiglas.
Mõnikord, kui direktor oli puhkusel siis olin asetäitjana.
Käesoleval ajal töötan Puru haiglas direktori esimese abina.
Kogemus polikliiniku töö korraldamises on.
Oskan töötada arvutil.

Vaaldan mittu keel inglise, vene, saaksa - suulise ja kirjalikult.
On olemas juhiload.
Elan koos perega Jõhvis oma korteris.
Olen abielus.
Praegu, kus ma tootan, tooalused siinsed haiglas on head.
Ametiülesanded: polikliiniku töö korraldamine on mulle tuttav.
Teatan, et mind rahuldab palk kuus tuhat krooni kuus.
Mul on võimalus töötada ka nädalavahetusel, kuna minu laps on kasvanud.

Leian, et sellele ametikohale sobiv minu kandidaatur.
Lugupidamisega Jaan Sootak Lisa: avaldus, elulookirjeldus, diplomi koopia olemas lehel.

Teine osa.
Lugege väidet ning kirjutage, kas olete selle väitega nõus või mitte.
Esitage poolt- ja vastuargumente.

Väide: Jõukamas ühiskonnas peaks nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis õppimine olema tasuline.

Kirjutage joonitud kasti sisse!
Teksti nõutav pikkus on 160 sõna.

Järeldus, et jõukamas ühiskonnas peaks nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis õppimine olema tasulima, mina tooetan osaliseld.

Kuna ülikooli lõpetamisest, inimene saab kõrg haridus.
Ning see olukord ühiskonnas annab talle võimalus elada paremini kui need inimesed kes ei saanud kõrg hariduse.
Siis ma olen nous, et ülikoolis õppimine peaks olema tasuline.

Aga siis tõuseb probleem, kui pere ei ole nii palju raha saada, kus võta, ja kes hakab maksta ülikoolis õppimise eest.
Sel juhul peaks aidama riig.
Mina olen nõus, et siis kui noor poiss, või tüdruk tahavad edasi üliskooris käima, aga nemad venemad ei ole nii rikad, siis voib pankas võtta laenu.
Kui pärast õppilane lõpeb ülikooli, siis ta hakab tootama ja võib tagastada laengu riigile.
Aga ütlen veel kord, et üks kõik mis ühiskond on ülikoolis peaks oppimine olema tasuline.
Teine jutt on kust võib raha võta.
Aga see, ma arvan on ka riigi küsimus, ja riig peab abistama see küsimus lähendama.
Nüüd vaatame küsimus, kas peaks olema jõukamas ühiskonnas gümnaasiumis õppimine tasuline.
Ma vastan, et ei jäle ma tulen tagase, et ei tähenda mis ühiskond see on.

Gümnaasiumis õppivad koik noored poisid ja tüdrukud.
Kes läheb edasi õppima ning kus ei lähe.
Aga algus haridus peaks olema kõikidel.
Lihtne elu küsimus: lugeda, kirjutada, joonistada, arvestada, õieti rääkida peaks tegema kõik noormehed ja noor naised.
Aga kui me ütleme, et gümnaasiumis õppimine peaks olema tasuline, siis ma ei arva, et vanemad, kellele poisid ja tüdrukud käevad koolis ütlevad, et jah me toetame teid.
Aga on veel üks variant, kui ütleme, et gümnaasiumis on palju tundi-inglise keel, voi keemia tundi, või gümnaasium on eraline, siis ilmselt võib nõustuda, et õppimine seal peaks olema tasuline.
Aga kui on riigi gümnaasiumis, siis leian, et las lapsed oppinud tasuta.
Pärast gümnaasiumi loppetamist noored poisid ja tüdrukud ise saanud aru, kes läheb edasi oppima kui jõudu on, aga kes läheb tööd teha.
Tänan tähelepanu eest.

Sõnu: 587