KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Aasta 2001 on juba läbi ja aasta 2002 on käes.

Missugune oli möödunud aasta Eesti elanikele?
Püüame sellele küsimusele vastata, lähtudes meie uuringute andmetest.
Kõige pealt torkab silma seda, et ainult 19% inimest jaoks sai möödunud aasta ebaedukaks.
10% Eesti riigi ühiskonnast ei tea kuidas võib seda aastat nimetada.
On selgelt näha, et optimiste meie riigis rohkem kui pessimiste: 33% elanikutest hindavad 2001 aastat positiivselt.
Vastas "ei nii ega naa" sai natuke rohkem punkte (5% võrra).
See võib tähendada, et möödunud aasta nii jõudne.
Kõige õnnelikumad oli 2001. aastal eestlased.
Neid oli 6,4 % võrra rohkem kui venelasi.
18,3% eestlaste seast ning 19,8% venelaste seast hindavad möödunud aastat negatiivselt .
Erinevus kui me näeme, on ainult 1,5%.
Samuti on selge seda, et inimesed sissetulekuga üle 3000 kr.
on rahuldatud eluga möödunud aastal rohkem kui elanikud sissetulekuga kuni 1000 kr.
Muidugi raha on alati olnud meie elus oluline ja hädavajalik asi.
Kõrgharidusega inimesed mõtlevad möödunud aastale positiivsemad (neid on 40,8%) kui keskharidusega inimesed (neid on 30,4%).
On huvitav see, et ebaedukas sai 2001 aasta 23,6% kõrgharidusega inimeste jaoks.

See 5,9% võrra rohkem kui juhul keskharidusega inimestega.
Meie arvates, kui lähtuda andmetest 2002 aasta on küllaltki edukas ja hea.
Enamik osa meie elanikest loodab, et uus aasta on parem, toob rohkem head, kuid halba.

Võib-olla, et 18% pessimiste ja 12%, kes ei tea mis on uus aasta.
hakkavad mõtlema positiivsemad .
Kui töötasu on suurem, võimalusi kõrgharidust omandada rohkem.

KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere, lugupeetud kolleeg!
Sa küsisid minult meie riigi sotsiaalelu kohta, püüan sinu küsimustele vaastata.
Meie riik on noor ja püüab oma sotsiaalelu parandada, et oma elanikuid kaitsta.
Kahjuks, pole mul võimalust jutustada täpselt tulu-, käibe - ja sotsiaalmakste kohta, sest mind see peaaegu ei huvita.
Tegelen oma õpimisega.
Tean, et keskmine töötasu on 1500 krooni, aga muidugi seda ei piisa, et elada hästi.
Korteriüür, elekter on kallis.
Paljud inimesed võivad ainult korteri ja teeninduste eest maksta, aga pärast seda nendel pole võimalust normaalselt süüa, riideid osta.
Pensioni õigused on kõikjal, kes töötab.
Meie palgast võetakse raha ja viiakse meie panga kontole (pensioni kontole), kus see summa iga kuuga suureneb.
Iga inimene pensioni teenib endale ise.
Ma õpin veel tasuta.
Aga tean, et varsti kõrghariduse eest peab maksma.
Tudeng võib pangast võtta laenu.
See on muidugi hea, vaid laenu tingimused ei saa ma heaks nimetada.
Töö võimalusi on ka vähe.

Aga loodan, et elu paremaks muutab.
Meie noored praegu hea tasemel keeli oskavad, nad teavad, mida tahavad.
Peame oma riigi ehitamisest osa võtma.

Muidugi, et kuidagi toime tulla on vaja küllaltki raha teenida.
Head palgad on inimestel kes oskavad eesti keelt hästi, kes arvutiga võivad töötada, kellel on kõrgharidus.
Arstin, õpetajana, ärimehena, arvutitundjana, juhina töötades, võib elada ilma materiaalsete probleemideta.
Arvan, et meie riigis edu saavutada on vaja harjutada kiiresti muutuva keskkonnaga, on vaja konkurentsivõimeline olla.
Siis kõik on korras.
      Sõnu: 694