KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %             26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Tere lugupeetud auditoorium!
Olen Tiit Siirak.
Ma tahaksin Teid tutvustada, kuidas Eestimaa elanikud kujutavad meie Eesti elu ette.
Minu ettekanne tugineb detsembris läbiviidud küsitluse järgi.
Milline aasta oli Eestimaa elanikkudele?
Kas edukas või mitte?
Küsitlusandmete alusel võime arvata, et ei nii ega naa vastasid 38%.
Üks kolmandik arvab, et eelmine aasta oli edukas.
Need, kes arvasid "Ei tea" ja "Ei" valisid kokku 29%.
Milline aasta tuleb?
Sellele küsimusele on leitud 37% neid, kes mõtleb, et aeg on samasugune.
Pissimiste olid 18%.
Need, kes loodab, et meie kodumaa olukord muutub paremaks on 33%.
Ei osanud vastata ainult 12%.
Eestlased ja venelased, kes arvasid, et aasta oli ebaedukas said võrdsed tulemused - 18,3% ja 19,8%.
Kellel sissetulek oli üle 3000 krooni valisid 46,8%.
Need, kellel on kõrgharidus ütlesid edukalt 40,8%, kellel on keskharidus valisid ainult 17,7%, arvestades sellega, et aasta oli läbinud ebaedukalt.
Keskmiselt aasta oli läbinud edukalt.

On meie hulgast nii optimistlike kui ka passiivseid inimesi.
Aga ikkagi lootust ei kaotata.
Meie usume Eestit!
Sellega ma lõpetan.
Tänan kuulamast!
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere Sven!
Sulle kirjutab Timi Eestist.
Lõpuks ma leidsin aega sulle kirjutada.
Viimases kirjas sa tundsid huvi Eestimaa elu vastu.
Ma, muidugi, proovin sulle kirjutada meie elust.
Kui rääkida haridusest, siis kõik on meie elanikud omavad õigust haridusele vaatamata sissetulekule.

Haridus meil alg,- kesk ja põhikoolides on tasuta.
Ainult kõrghariduse saamisel tuleb raha maksta.
Juhul, kui sa sattud tasuta kohale, siis loomulikult ei pea maksma.
Kui rääkida pensionist, siis seda küsimust ma ei tunne, sellepärast aega mul on veel päris palja ning mõtelda sellest ei viitsi.
Palk meil on väga erinev.
Näiteks koristaja saab kuus niikuinii.
See on 1700 krooni kuus.
Kui ta elab elukaaslasega, kes töötab, siis võime arvata, et tal vedas, sellepärast ta palgast jääb talle ainult paarsada krooni.
Kõik raha lähevad korteri ja kommunaalteenuste maksmisele.
Elavad aga elukaaslase toetusel.
No, kui sul on mitmed keeled suus ja kõrghariduse diplom käes ning oskad arvutiga töötada, siis sul on palju korda rohkem võimalusi päris head tööd leida.
Praegu Eesti keskmine palk on umbes 5-6 tuhat krooni ja arvan, et selle rahaga võib üksinda elada.
Aga kui sul on elukaaslane ja teil on ühised lapsed siis abikaasad peavad mingit raha juurde teenima.
Tean, et pensionärid elavad materiaalses mõttes halvasti.
Nende pension on maksimum 2000 EEK kuus.
Muidugi, kui pensionär elab üksinda ta saab mingid korteri soodustusi ning peale selle nad kasvatavad juurvilju, mida müüvad ning kasutavad ise.
Põhimõtteliselt elu erinevatel elualadel on vaja erinev.
Meil võetakse käibemaksu 26%, sotsiaalmaks on 33% pluss ametiühingu üks protsent, kui sa oled ühingu liige.
Vot, nii me elame.
Sellega ma juba lõpetan.
Jään vastust ootama.
Sinu Eesti kolleeg Timi.

Narva 2002.

Sõnu: 663