KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%       Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb Eestile 2002. aasta.
Uringust võtsid osa eestlased ja venelased.
35,3% eestlased arvab, et 2001. aasta oli edukas, aga 18,3% eestlased arvab vastupidiselt, et 2001.
a oli ebaedukas.
Venelased arvab vastavalt (28,9% ja 19,8%).
Võib-olla see sõltub sissetulekust.
Tabelist on näha, et kellel sissetulek oli üle 3000 kr (46,8%) arvab et 2001. aasta oli Eestile edukas.( Kellel sissetulek oli kuni 1000 kr (22,2%), arvab, et 2001. aasta oli Eestile edukas.
Ebaedukaks 2001. aasta oli vastavalt (12,7% ja 26,3%).

30,4% keskharidusega inimesi arvab, et 2001. aastat oli edukas, aga 17,7% arvab vastupidiselt.
Kõrgharidusega inimesi arvab vastavalt (40,8%), 23,6%).
Ainult 19% inimest vastus oli ei ja 10% - ei tea.
38% inimestest arvab, et 2001. aasta oli ei nii ega naa.
Järgmine küsimus oli niisugune: milline tuleb Eestile 2002. aasta.

33% arvab, et paremeni vastupidiselt peeti 18%, samasugune (37%) ja halvem (18%).
Ma arvan kui ka enamik eestlast, et 2002.
a tuleb samasugune.
Aga loodan, et siiski natukene paremini.
Ma elan Kohtla-Järvel.
Ida-Virumaal on palju tööotuid.
Kui rohkem inimest saab töö, siis elu läks päremini.
Tööpuudus on tõsine sotsiaalne probleem.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Ma elan Eestis.
Eesti maksusüsteemi eraisikuid on jäärgmine: tulumaks (26%), käibemaks (18%) sotsiaalmaks (33%).
Sotsiaalmaksu summas jaguneb 20% - pensionikindlustus ja 13% - haiguskindlustus.
Ida -Virumaal on palju töötuid ja väikesetulekusega inimesi.
Need hulgas on pensionarid ja paljulapsede pered.
Kui peres on üks laps, siis lastetoetus on 150 kr; kui peres on 2 last siis lastetoetus 150+300 krooni.
Meie linn on kaevurite ja keemikute, see tahendab, kes töötas kaevanduses siis sai 1700 kr pensioniks.

Kes töötas kaupluses, sai vähem.
Meie perekonna sissetulek koosneb: abikaasa palgast, minu palgast ja lastetoetust.
Meie kuulud on: 1000 kr korteri eest.

300 kr telefoni eest, 79 krooni kaabel televisiooni eest, 300 kr elektri energia eest, 140 kr kooli toitumine eest, 330 kr lasteaeda eest, 180 kr kuu sõidu pileti eest.
Veel meie kuulud on: laste riided ja jalanõud, toitmine.
Kui on vaja osta telerit või pesumasina me kogusime need summad.
Mõnikord me käime Tallinnas lõbustusparkissse, külaste; ostame endale raamatuid.
Tahaksin käia Soomes, aga on vaja koguda raha.
Kui rohkem raha, seda parem elu.
Eestis on haridussüstem vastavalt Haridus seadusele.
Igal lapsel on õigus käia kooli ja õigus tasuta haridusele.
Minu poiss käib koolis, ta on juba kümne-aastane.
Ta õpib ainult viit.
Ta rägib vabalt eesti keelt.
Veel ta õpib inglise keelt.
Tal on eraõpetaja Ma maksin 240 kr kuus.
Õpetaja on füüsilise isikute ettevõtja.
Ta on registreritud Jõhvi maksuametisse.
Ta maksab sotsiaalmaksu avansilised maksed ja tulumaks.
Aga käibemaks ta ei tasu, sellepärast et ta mitte käibemaksukohustlane.
Millise sissetulekuga on võimalik Eesti hästi elad.
Ma arvan, et kõik sõltub kuuludest.
Võib ola 3000 kr.
, võib olla 4000 kr.
Selle küsimustele raske vastata.
Kui rohkem, seda parem.
Sõnu: 690