KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%       Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

KÜSITLUSEL VASTATI 33% RESPONDENTIDEST, ET NAD HINNAVAD 2001.
EESTIS, NAGU EDUKAS, EESTLASED HINNAVAD OMA ELU 2001... HÄSTI, PÕHIOSA NEIST ON RAHULIK OMA ELUTINGIMUSTEGA.
10% RESPONDENTIDEST EI SAANUD KONKREETSELT ÜTELDA, KUIDAS NAD HINDAVAD MÖÖDUNUD 2001. a. NEED INIMESED, KELLE SISSETULEK ON ÜLE 3000 KR.
ARVASID, ET 2001. a. OLI NENDE JAOKS EDUKAS - 46,8%, AGA NEED, KELLEL SISSETULEK OLI KUNI 1000 kr.
, VASTASIUD, ET 2001. a. OLI EDUKAS 22,2%, EBAEDUKAS 26,3%, - SEE TÄHENDAB, ET INIMESED VÄIKE SISSETULEKUGA EI OLE RAHULIK OMA ELU TINGIMUSTEGA.
KÜSIMUSELE, MILLINE TULEB EESTILE 2002. a. SUUREM OSA RESPONDENTIDELT - 37%, VASTASID, ET EI OOTA MIDAGI ERILIST, JA ARVAVAD, ET 2002 a. TULEB SAMASUGUNE NAGU 2001. a. AGA PRAKTILISELT SAMA PROTSENT RESPONDENTIDELT LOODAVAD, ET 2002. a. TULEB PAREM, KUI OLI 2001. a. VÕRRELDES INIMESTE GRUPPID KESK- JA KÕRGHARIDUSEGA, NÄEME, ET KOLMAS OSA KEIGIST VASTAJATEST KESKHARIDUSEGA ARVAVAD, ET MÖÖDUNUD 2001. a. OLI NENDE JAOKS EDUKAS.
,AGA 40,8% RESPONDENTIDEST KÕRGHARIDUSEGA ARVAVD SAMUTI.
HUVITAB AGA SEE, ET SUUR OSA RESPONDENTIDEST KÕRGHARIDUSEGA VASTASID, ET MÖÖDUNUD AASTA OLI NENDE JAOKS EBAEDUKAS - 23,6%.
MINU JAOKS, 2002. a. ON RASKEM, KUI 2001.
a EI OSKA PÕHJENDADA, MIKS ON NII AGA TUNNEN SEDA VÄGA HÄSTI.

KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

VÄGA RASKE MIDAGI KIRJUTADA EESTI MAKSUSÜSTEEMIS, SELLEPÄRAST, ET POLE PUUTUNUD MITTE KUNAGI SELLE TEEMAT, SELLES MÕTTES, ET KUIDAGI MOODI HINNATA JA ANALÜÜSIDA SEDA.
MINA TEAN, ET SEADUSE JÄRGI IGA INIMENE, KES SAAB PALKA, PEAB MAKSMA IGASUGUSED MAKSED - KÄIBEMAKS, SOTSIAALMAKS, TULUMAKS.
MINGI SUMMA LÄHEB KINDLASTI HAIGUSKINDLUSTUSELE JA PENSIONI FONDILE.
SELLE SUMMADE SUURUST MINA EI TEA.
AGA ARVAN, ET SEE ON ÕIGE JA SEDA KINDLASTI VAJA.
NÄITEKS KUI KEEGI INIMENE PÖÖRDUB ARSTI JUURDE, SIIS HAIGEKASSA MAKSAB MINGI OSAT TEMA EEST.
ÜLDISELT VÕIN ÜTELDA, ET PÕHI OSA EESTI RAHVASTEST, EESTI ELANIKEST EI ELA PÄRIS HÄSTI FINANTSI PLAANIS.
NÄITEKS, MINU AMETIPALK ON 5250 kr.
, KUNA MINA TÖÖTAN GRAAFIKU JÄRGI ÖÖSEL KA, SIIS MA SAAN RAHA KA SELLE EEST.
SAMUTI, ON ETTENÄHTUD SEE, ET KUI ON HEAD TÖÖTULEMUSED, SIIS TÖÖTAJA SAAB LISATASU.
ON VÕIMALIK KA PREEMIAT SAAMA.
AGA KESKMISELT MINA SAAN KUUS UMBES 4500 kr.
NÜÜD OLI VASTUVÕETUD OTSUS, ET ROHKEM MEIE TÖÖTAJAD EI SAA LISATASU JA PREEMIAT, AGA KASVAB PALK.
SEE OTSUS OLI VASTUVÕETUD EELMISE AASTA LÕPUS JA KEHTIB ALATES 01.
01.
2002. a. , AGA MILLEGI PÄRAST PALK JÄI SAMA, NAGU TA VAREM OLI.
TÖÖTAJATELE VASTATI, ET MEIE ETTEVÕTTES SAMA EI OLE.
OMA KOGEMUSE ALUSEL, MINA ARVAN ET FINANTSEERIMINE MINGITES ETTEVÕTETES EI OLE MEIL HEAS KORRAS.
KAHJUKS, EI SAANUD MIDAGI KIRJUTADA EESTI MAKSUSÜSTEEMIST, SELLEPÄRAST ET LIHTSALT EI TEA MIDAGI SELLEL TEEMAL, AGA ARVAN, ET IGASUGUSED MAKSED ON TÕESTI VAJALIKUD, SEST ET NEIST TULEB MEIE ... SUUREM OSA.
Sõnu: 639