KIRJUTAMINE Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt. 1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas? Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%. 2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%. 3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid? Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas Eestlased                                35,3%             18,3% Venelased                              28,9%             19,8% Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3% Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7% Keskharidusega                      30,4%             17,7% Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%   Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Mida näitas meile küsitlus? 38% küsitletutest ei oska arvata, kas 2001 a. oli edukas või mitte. Peaaegu sama palju s. t. 33% küsitletutest arvavad, et möödunud aasta oli Eestile edukas. 19% Eesti elanikest arvavad, et aasta 2001 ei olnud kõige parem. 10% küsitletutest ei arva mitte midagi. Milline tuleb Eestile 2002. aasta! Mille peale inimesed loodavad? Küsitlus näitas, et 37% elanikest arvavad, et täpselt samasugune. Olemas veel teine inimeste grupp, ütleme - optimistid, nemad loodavad parema aasta peale. 18% küsitletutest arvavad, et tuleval aastal Eesti hakkab elama halvemini, kui möödunud aastal. Suurenes küsitletava protsent kes ei arva midagi. Kuidas vastasid selle küsimusele erinevad elanike gruppid? 35,5% eestlastest arvavad et 2001 a. oli edukas, venelastest ainult 28,9% arvavad sama moodi. Seda, et aasta läks ebaedukalt arvavad18,3% eestlastest ja 19,8% venelastest. Küsitletu sissetulek oli erinev. Muidugi inimesed kellel oli suurem sissetulek arvavad, et aasta oli edukas. Küsitletud väikse sissetulekuga arvavad, et edukas (22,2%) ja ebaedukas (26,3%). Huvitav on see kõrgharidusega inimesed arvavad, et möödunud aasta oli edukas. Vaatamata sellele, et minul on kõrgharidus, mina arvan, et aasta 2002 tuleb halvem kui möödunud aasta. Mitte päris halvem vaid pingelisem. Põhjendan sellega, et Eesti on astumas Euroopa Liidu, aga see toob kaasa lisa koormusi. KÕRGTASE 14 TL K2 Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades. Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna. Lugupeetud Okke! Sulle pakub huvi meie maksusüsteem. Proovin sulle sellest kirjutada. Muidugi meie maksusüsteem on natukene teistmoodi ehitatud, kui Rootsis. Aga vaatamata sellele väga huvitav. Iga töötav eraisik on kohustatud tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Tulumaksu (26%) maksab eraisik ise, sotsmaksu (33%) maksab tema eest tööandja.Sotsiaal maks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusemaks (pensionid, toetused) ja 13% ravikindlustuse maks. Kui eraisik tegeleb ettevõtlusega (kui tal on litsents või patsient), siis ta on kohustatud maksma veel käibemaksu. Aga käibemaksu maksmise kohustus on seotud inimese käibest. Tavaliselt eraisikud käibemaksu ei maksa. Nüüd on meil üks maks - töötuskindlustusmaks. Eraisik maksab 10% töötuskindlustusmaksust oma töötasust, peale seda veel 5% maksab tööandja. Nüüd sa said aru, et maksude koormus on päris suur. Nüüd lähme sotsiaaltagatiste juurde. Haiguskindlustus, s. t. 13% - mida meile võimaldab. Meie võime tasuta ravida haiglates. Kui inimene oli haige ja temal on olemas haigusleht, siis Haigekassa kaudu tema saab hüvitise. Muidugi meie Haigekassad on veel vaesed, ja inimesed kaua ootavad operatsiooni, aga loodame, et varsti tuleb pööre paremuse poole, seda lubab meile haiguskindlustus. Meie lapsed savad tasuta hariduse. See tähendab, et laps õppib tasuta 12 aastat. See on väga hea moment. Meie kõikidel on õigus pensionile. Inimesed saavad igasugused toetused. Näiteks on võimalik saada ... kui inimene ei suuda tasuda oma korteri üüri, või on olemas matuse toetus. Palgatingimused on meil veel pingelised. Mõned saavad väga palju, mõned vastupidi väga vähe, aga keskmine on piisav. Head palgad on meil juristidel, advokaatidel, pangatöötajatel. Sina tead, et mina töötan Keskvanglas. Meie vangivalvurid saavad palka ainult 3000 krooni. Mina arvan, et see on väga madal palk, sellepärast et valvuri töö on väga raske ja peale seda ohtlik. Mina arvan, et Eestis on võimalik rahulikult elada, kui on sinu sissetulek 10 000. - ja elad üksi. Kui sul on perekond siis tuleb arvestada sellega, et abikaasa ka peaks töötama ja umbes sama palju palka saama, ja perekonnas on üks laps. Siis see palk mis kokku tuli on piisav. Miks ma arvan nii, aga selle pärast et praegu minu palk 7000. -, abikaasa peale 7000. -, meil on üks laps ja me elame palgast palgani. Korteri kommunaalmaksed on väga kõrged. Laps tegeleb spordiga, aga see on ka tasuline lõbu. Loodan selle peale, et mina hästi seletasin sulle meie maksusüsteemi. Lugupidamisega Jelena Sõnu: 814