KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas           Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%        Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Kas käesolev aasta tuleb edukam kui eelmine?

Selleks, et teada saada, kas 2001. aasta oli Eestile edukas, viidi läbi küsitlus.
Selgus, et suurim osa küsitletuist ei osanud sellele küsimusele selge vastuse anda.
38% vastanutest inimestest kahtlesid kindlalt öelda, kas 2001. aasta tõi Eestimaale suured muutused.
Samuti väitsid 10% vastanutest, et ei teagi, oli eelmine aasta meie riigile nii edukaski või mitte.
33% andsid positiivse vastuse - Eestil läks mullu hästi.
19% aga mõtlesid, et 2001. aasta tõi kodumaale vaid mured, s. t. ei olnud edukas.
Kusjuures, eestlaste seas, kelle sissetulek ületas 3000 krooni, oli rohkem jaatavaid vastuseid.
Ka kõrgharidusega põlisrahvas väitis, et Eestil oli eelmisel aastal kenasti läinud.
Muulaste seas oli alla 30%, kes pidasid möödunud aastat Eestimaale heaks.
Väikese sissetulekuga inimestel oli valdav arvamus, et aasta 2001 ei olnud eriti edukas.
Mida aga toob meie riigile 2002 aasta?
Võib arvata, et seoses suurte sündmustega, nagu olümpiavõit eesti sportlastel (A.Veerpalu - kuldmedal, Jaak Mae - pronks) ning ka mais toimuv Eurovisioon, on Eestil edukas tulevik ning algav aasta on selle ajendiks.
Toimuv küsitlus näitas, et 37% vastanuist ei erista käesolevat aastat eelmisest.
33% mõtlevad, et aasta tuleb parem kui möödunud.
18% - aga halvem.

Ei osanud vastata vaid 12%.
"Ei ole halbu ega häid aegu; on ainult hetk, kus asume praegu.
"  KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Jana Lume Raua 34-2 10152 Tallinn Eesti Lugupeetud Ernest!
15.
02.
2002 Sina oled küsinud meie riigis eksisteeriva maksusüsteemi kohta.
Luba, ma iseloomustan sulle seda nii, nagu oskan.
Peaks ütlema, et maksusüsteemi eraisikuid puudutavad küsimused on vaieldavad, s. t. mitte iga kodanik pole selle süsteemiga nõus.
Kuid seadus on seadus.
Iga ametlikult töötav isik peaks maksma riigile tulumaksu - s. o. 26% oma sissetulekust.

Miinimumpalk on meie riigis ligi 1800 krooni kuus ning tuhandest kroonist tulumaksu ei võeta.
Nagu sa isegi aru saad, on olemas mõned substantsid, mis püüavad süsteemile vastu minna, maksavad või saavad nn ümbrikupalga.
Ei tea, kas teie riigis see nii levinud on, aga meil hakatakse juba selliste ebaseaduslike asjadega võitlema.
Kavatsetakse kontrollida eraettevõtteid ning eriti toitlusasutusi, kus on rohkem tegemist sularahaga.
Ma ei oska täpsemalt seletada, kuid arvan, et sul on juba mingi arusaam tulumaksust kujunenud.

Eestis ei olegi nii kerge isegi meie keskmise palgaga hakkama saada, mida rääkida madalast?
Keskmine palk on veidi alla 5000 krooni.
Kui inimene elab üksi, on tal raskemini toime tulla kui perekonnal, kus on mitu palgasaajat.

Korterimaksud, teenustasud, toidu- ja riiete ostmine teevad inimese rahakoti kiiresti tühjaks.
Seepärast otsivadki inimesed perspektiivikat ja hästi tasuvat töökohta.
Käibemaks oleneb meie riigis ettevõtte edukusest, selle asukohast ja firmaomanikest.
Näiteks kui rääkida müügikaubandusest, siis suurtel kaubamajadel on käibemaks kõrge, väikestel - vastupidi.
Hinna määrab omanik.

Sotsiaalmaksuga tegelevad pigem firma- või ettevõtte juhtkond, kuid töötajad on selles teadlikud.
Iga ametlikult töötav inimene võib saada haiguskindlustuse, s. t. päevade eest, kui ta haige on, maksab talle kindla protsenti tööandja.
Siis kui inimene läheb pensionile, maksab talle toetust riik.
Pension sõltub inimese elu jooksul olevast sissetulekust.
Meil on võimalik tänapäeval noortel tagada endale kindlat pensioni - selleks on olemas pensionifond.
Igasugused toetused saavad meil invaliidid, üksikemad, orvud, koolieelikud, õpilased.
Ma loodan, et suutsin sulle anda piisava informatsiooni.
Kõike head!

Sõnu: 731