KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas           Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Eestis detsembris oli korraldatud küsitlus.
Esimene küsimus oli "Kuidas elanikud hindavad lõppevat aastat?
" ja teine küsimus oli "milline tuleb Eestile 2002. aasta?
" Esimesele küsimusele enamik elanikke vastas ta et käisolev aasta on keskmine 38%).
Üks kolmandikke arvab, et aasta oli edukas.
Üks viiendik arvab, et lõppev aasta oli halb.
Venelased ja eestlased erinevalt hindavad lõppevat aastat.
Palju eestlasi arvab, et aasta oli edukas 35,3%).
Eestlased on teenindanud rohkem raha.
Sissetulek üle 3000 kr kasvas eestlastel kuni 46,8%.
Vastavalt vähem venelasi, kes arvab et aasta oli edukas ja sissetulik üle 3000 kr venelastel on ainult 12,7%.
Suhteliselt hea aasta oli nendel inimestel, kellel on kõrgharidus.
Milline tuleb Eestile 2002 aasta?
Üldiselt oodatakse sama aasta.
33% arvab et elu muutub paremaks.

Arvestades olukorda ma arvan, et elu järgmisel aastal läheb raskemaks ja kallimaks.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Me elame ja töötame Eestis.
Igapäevasel elul me puudutame niisugustest asjadest nagu sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks.
Me saame palga (enamasti panga kaudu) 26% meil palgast on tulumaks.
Meie tööandja maksab lisaks sotsiaalmaksu.
Me läheme poodi, ostame leiba, vorste, arvuteid ja rõivaid.
Hindades on juba käibemaks (18%).
Kõik maksud lähevad riigi.
Kuhu pärast seda nad lähevad?
Vanemad saavad lastetoetust ja kui rohkem last siis suurem toetus.
Osa rahast läheb tasuta haridusele.
Lapsed õpivad koolides ja vanemad ei maksa selle eest midagi.
Lapsed kuni 16 aastat ja pensionärid on kindlustatud.
Nad saavad arstiabi ilma rahata.
Kunagi tuleb pensionivanus.

Inimene saab pensioniraha.
Juhtus õnnetus, inimene sai invaliidsust ja jälle riik aitab inimesele.
Näiteks ma töötan arstina.
Ma saan palga umbes 7,5 tuhat krooni kuus.
26% sellest summast on tulumaks.
Ülejäänud summa läheb panga.
minu arvele.
Mul on kaks last.
Nad mõlemad õpivad koolis .
Laste eest ma saan riigist 450 kr kuus.
Lastel on võimalus õppida tasuta.
Minu noorem laps õpib Prantsuse Lütseumis.
Üldiselt kool on tasuta, vaid ikkagi vabatahtlikult ma maksan õpetuse eest 1500 kr aastas.
Aasta lõpus kool annab mulle kviitung maksuametile.

Mingit summat maksuamet maksab tagasi.
Kuidas on kergem elada?
Üksi või peres?

Raske vastata sellele küsimusele.
Mingil määral üksinda elada võib-olla kergem.

Inimene töötab, on raha, ei ole vaja vasta millegi eest.
Kui kõik on korras.

Samal ajal, kui midagi juhtub, õnnetus siis väga hästi, kui kõrval on inimene kes saab aidata.
Täpselt sama lastega.
   Sõnu: 595