KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.       1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.       2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.       3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                                 Edukas            Ebaedukas  Eestlased                                35,3%             18,3%  Venelased                              28,9%             19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr          22,2 %            26,3%  Sissetulek üle 3000 kr            46,8%             12,7%  Keskharidusega                      30,4%             17,7%  Kõrgharidusega                      40,8%             23,6%      Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Eesti elanikute seas läbi viidud küsitlus näitas järgmist: 2001 aastaga oli rahul 33% elanikutest.
Peaaegu viiendikule elanikutest aasta 2001 (see on 19%) ei olnud edukas.
Küsimusele: kas aasta 2001.
oli Eestile edukas, vastasid "ei nii ega naa" 38% küsitletutest.
10% elanikutest ei osanud vastata sellele küsimusele.
Milline tuleb Eestile 2002. aasta?

33% küsitletutest on vastanud, et elu tuleb parem, 37% on vastanud, et elu jääb samasuguseks.
Ja ainult 18% elanikutest arvavad, et olukord Eestis halveneb.

Sellele küsimusele ei osanud vastata 12 % küsitletutest.
Kui võrrelda, mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid, võib teha järgmisi järeldusi.

Eestlaste seast 2001.
a peavad edukaks 35,3%, venelaste seast vaid 28,9% vastanutest, s. o. umbes 6% võrra vähem.
Vastupidi 2001.
a peavad ebaedukaks 1,5% võrra rohkem venelaste hulgast.
Inimestele, kelle sissetulek oli kuni 1000 kr.

kuus, aasta oli edukas ainult 22,2% vastanutel ja ebaedukas 26,3% vastanutel.

46,8% inimestest sissetulekuga üle 3000 kr.
kuus vastasid, et 2001.
a oli edukas ja vaid 12,7% ütlesid, et 2001.
a oli ebaedukas.
Kõige rohkem küsitletutest peavad 2001.
a edukaks kõrgharidusega inimeste seast (neid oli 40,8%), vastavalt keskharidusega 30,4%.
Ja ei pea 2001.
a edukaks 23,7% kõrgharidusega ja 17,7% keskharidusega inimestest.
Mina loodan, et aasta 2002 tuleb edukam, kui 2001.
a, kuid arvan, et läheneb majanduskriis.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Lugupeetud kolleeg.
Tahan tutvustada Teid meil Eestis olevaga maksusüsteemiga.
Praegu kehtivate seaduste alusel inimesed maksavad tulu-, käibe- ja sotsiaalmaksud.
Tulumaksumäär on 26%, käibemaksumäär on 18% ja sotsiaalmaksumäär on 33%.
Sotsiaalmaks koosneb kahest osast.
Üks osa on pensionimaks.
Selle suurus on 20%.
Teine osa on ravikindlustustusemaks, selle suurus on 13%.
Isikutulumaks tagab inimestele tasuta hariduse võimalust.
Lapsed saavad keskhariduse tasuta ning osaliselt kõrghariduse samuti.
Alates 62 eluaastast inimesel on õigus pensionile jääda.
Tänapäeva keskmine pension 1500 kr.
See ei ole piisav summa, kuid tulevikus planeeritakse pensionide tõusu.
Osa sotsiaalmaksudest läheb haigekassasse.
Haigekassast makstakse haigusraha haigetele inimestele.
Samuti haigekassa maksab osaliselt ravimite eest.
Kui inimene vajab statsionaarset ravimit, siis haigekassa maksab haiglas viibimise eest.
Peale selle sotsiaalmaksust makstakse igasuguseid toetusi.
Näiteks, lastetoetus, mis on praegu 150 kr.
esimese lapse eest ja 250 kr teise eest ja veel rohkem kolmanda lapse eest.
Meie maksusüsteemis on olemas erinevad soodustused.

Näiteks, inimesel madalama palgaga on õigus saada toetust korteri maksmise puhul.
Inimesel, kes töötab põhikohaga on iga kuuselt maksuvaba tulu 1000.

krooni.
Kaks aastat tagasi keskmine palk Eestis oli 4600 krooni, nüüd see on tõusnud kuni 7000 krooni kuus.
Muidugi on palju veel madalama tuludega peresi Eestis.
Minu arvates pere, kus on tulu vaiksem kui 2500 kr.
inimeste kohta peab saama toetust riigi poolt.
Riik peab aitama, kui perekond ei saa iseseisvalt toime tulla.
Austatud kolleeg!
Mind väga huvitab maksustamisteema.
See pärast ma palun väga, kui leiate minu jaoks aega ja kirjutate Teie riigi maksusüsteemist.

Paremate soovidega.
Sõnu: 672