KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.    1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.    2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.    3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%      Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Esimese diagrammi järgi on näha, et aasta 2001.
oli Eestile enam-vähem edukas.
33% elanikke vastasid jah ja 38% inimeste jaoks eelmine aasta läks enam-vähem edukalt.
Vastus "ei" oli ainult 19% inimestel ja "ei tea" vastasid 10% elanikke.
See diagramm näitab, et inimesed püüavad elada nii, nagu alati.
Eesti kodanikud käivad, nagu tavaliselt, tööl, kasvatavad oma lapsi, õppivad koolis, sest elu läheb edasi.
Teine diagramm näitab, et 33% inimeste arvavad, et aasta 2002.
tuleb parem.
37% elanikke arvavad, et ta tuleb samasugune, nagu aasta 2001.
Vastused "halvem" ja "ei tea" on kokku 30% inimestel.
Siis sellest diagrammist on näha, et paljud inimesed tahavad elada parem ja loodavad, et uus aasta tuleb hea ja edukas.
Kolmas tabel näitab, et eestlaste jaoks eelmine aasta oli edukas, kui venelastel.
Kõrgharidusega inimestel vana aasta läks ka parem, kui keskharidusega.
Loomulikult, kellel vanal aastal sissetulek oli rohkem, siis nad elasid eelmisel aastal ka parem.
Minu arvates aasta 2002 tuleb samasugune, sest, et teha mingit suurt muutust, on vaja oodata rohkem, kui 1 aasta.
Aga mulle võib-olla vedas, mul on lemmik töö ja raha jätkub enam-vähem ja mis edasi saab, näitab elu.
15. veebruar 2002. a. KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Reede 15.
02.
2002. a. Tere, minu lugupeetud kolleeg Anna!
Kirjutan Teile Eesti maksusüsteemist.
Minu arvates, Eesti maksusüsteem eraisikute jaoks eriti ei ole hea.
Tööd leida väga raske ja kui töö on olemas, siis palgast makstakse tulumaks.
Eestis tulumaks on 26% iga palgast ja plus 1% antakse neile, kellel tööd pole.
Tavalisele inimesele elu on väga kallis, hinnad koguaeg tõusevad, raha ei jätku.
Kui lapsed on, siis sotsiaalamet maksab iga kuu 150 krooni, iga lapse eest.
Aga see on väga vähe.
Kui laps on alla 3-aastane, siis summa rohkem 750 krooni.
Inimestele, kes on haigestunud, aga tööd ei ole väga raske.
See tähendab, kui tööd ei ole, siis ei ole haigekassakaardi ja ravi eest tuleb eraldi maksta.
Kes tahab õppida, näiteks kuskil erakoolis, siis see on väga kallis.
Ja kui vanemad ei suuda maksta sellised summad, siis laps läheb tavalise kooli ja õpib seal.
Kellel on õigus tasuta õppida ma täpselt ei tea.

Võib olla see on lapsed, kellel ei ole sugulasi, aga neil on väga head hindad või talant.
Pensionile inimesed lähevad hilja ja pension on väga väike.

Loomulikult võib juba noores eas korjada raha pensioniks.
aga paljudel inimestele ei ole võimalust teha pensionikindlustus ja maksta sinna iga aasta raha.
Muidugi, kui elad üksi, siis võib toime tulla näiteks 3000 krooni eest.

Aga, kui lapsed on olemas, siis on vaja väga palju raha.
Sest väga tahakse anda oma lapsi hea kooli, kus on bassein näiteks.
Siis edasi, kui ta suureks kasvab anda temale võimaluse endale valida, kui ta tahab õppida ja milleks, aga mitte sinna, kus raha jätkub.
Isegi, kui lapsi pole, ja elad sa ainult abikaasaga, siis nagu nii koguaeg midagi on vaja osta.
Väga tahakse minna poesse ja osta, mida sa tahad.
Mõnikord tahakse minna näiteks restorani või kinno, aga see on väga kallis.
Nüüd tuli uus aasta ja võib olla kõik muutub paremaks.
Head aega, Teie kolleeg Jana.
Sõnu: 726