KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.    1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.    2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.    3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr22,2 %              26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%       Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Detsembris 2001. a. viidi läbi küsitlus Eesti elanikest.
Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuidas meie elanikud hindavad 2001. a. olukord Eestis, kui edukas oli möödunud aasta Eestile.
Teine küsitluse tulemus oli sellest, kuidas inimesed hindavad Eesti olukorra muutust 2002. a. Küsitluse tulemused on esitatud kahe diagrammide kujul.
Diagrammidest on näha, et küsimusele "Kas 2001. a. oli Eestile edukas" vastas jaatavalt 33% vastajatest.
Vastu oli 19% inimestest.
"Ei tea" vastas kõige vähem inimesi, ainult 10%.
Kõige rohkem inimesi vastasid "ei nii ega naa".
Neid oli 38%.
Teisest diagrammist, mille küsimus oli "Milline tuleb Eestile 2002. a. ", on näha et vastused suuremas osas olid positiivsed.

Kõige populaarsemad vastused olid, et olukord jääb samasuguseks ja läheb paremaks.
Nii vastasid 37% ja 33% vastavalt.
12% vastanutest vastas, et nad ei tea, kuidas tuleb Eestile 2002. a. , aga 18% inimestest vastas et olukord läheb halvem.
Kolmandas osas küsitluse vastustest on esitatud tabel, kust on näha, kuidas hindavad 2001. a. erinevad elanikkonna grupid.
Tabelist võib öelda, et kõige positiivsem hindavad olukord Eestis 2001. a. nagu edukas eestlased (35,3%), inimesed suurema sissetulekuga (üle 3000 kr.) (46,8%) ja inimesed kõrgharidusega (40,8%).Negatiivsem hindavad olukord, nagu ebaedukas, venelased (19,8%), inimesed, kelle sisetulek on madal (26,3%) ja inimesed kõrgharidusega.

Mina ootan, et 2002. a. tuleb Eestile parem.
Meie riik püüab astuda Europa Liidusse, sellepärast iga aasta peab olema parem.
    KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Lugupeetud kolleegid!
Meie riigis on oma maksusüsteem, mis puudutab iga inimest, iga ettevõtet või firma.
Oma palgast iga inimene peab maksma tulumaks, mis koosneb 26%.
Selle aasta algusest meil ilmus veel üks maks inimese palgast, see on töötumaks.
Nüüd me maksame iga kuu 27% oma palgast.
On olemas sotsiaalmaks.
See maksab ettevõte või firma oma töötajate arvestatud palgafondist, mis koosneb 33%.
Selle aasta algusest lisati veel 0,5% palga fondist.
Selleks iga firma või ettevõte maksab iga kuu käibemaks, mis koosneb 18%.
See summa sõltub sellest, kui palju kauppu või teenusi firma ostis ja kui palju müüs.
Selle jaoks esitatakse käibedeklaratsioon.
Nende maksudest sõltub meie elanike sotsiaaltagatised.
On olemas haiguskindlsustus, mis annab võimalust kasutada arsti abiga tasuta.
On võimalus õpida koolides tasuta.
Meie pensionärid saavad kätte raha sellest fondist.
On olemas mingisugused toetused, näiteks lapse sündimise puhul, surma puhul.
Muidugi, kui inimene elab üksi, siis tal on vähem vajalikke, kui peres on mitu inimest, siis rohkem asju vajatakse.
Aga siiski iga pere peab maksma korteri eest, kõik inimesed tahavad süüa ja juua, igale on vaja panna riided selga.
Meil on niisugune olukord, et kui inimene elab üksi ja pärast seda, kui ta maksab korteri eest, tal jääb vähe raha, siis ta võib taotleda toetust.
Sõnu: 650