KIRJUTAMINE Esimene osa. Lisaks riiklikule vanaduspensionile on inimestel võimalik investeerida riiklikku kogumispensionisse, samuti pensionifondidesse, mis peaksid tagama mugava äraelamise pensionipõlves. Palun selgitage kujuteldavale haritud auditooriumile allolevate tabelite põhjal, kuidas suhtuvad Eesti elanikud pensioni kogumise erinevatesse vormidesse. Kirjeldage, mida arvate Teie ning millised on Teie enda plaanid pensioni kogumiseks. Oma seisukohti võiks lühidalt argumenteerida. Kes peab mõtlema sellele, kuidas tagada inimeste materiaalne kindlustatus pensionieaks? Eelkõige inimene ise 8% Eelkõige riik 32% Võrdselt nii inimene kui ka riik 51% Ei oska öelda 9% Kas liituksite riikliku kogumispensioniga, vabatahtliku pensionikindlustusega, kasutaksite mõlemat võimalust või mitte kumbagi? Riikliku kogumispensioniga 13% Vabatahtliku pensionikindlustusega 15% Mõlemaga 16% Ei kasutaks kumbagi 16% Ei oska öelda 39%   Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna. Seoses sellega, et Eesti riigis on nüüd avatud võimalust saada riikliku pensioni kõrvale ka inimestel endal investeerida riikliku kogumispensioni, on tehtud küsitlus kus oli esitatud kaks küsimust: 1) Kes peab mõtlema sellele, kuidas tagada inimeste materiaalne kindlustatus pensionieaks? Sellele küsimusele 51% vastatutest ütlesid, et võrdselt nii inimene kui ka riik, 32% vastasid et eelkõige riik, 9% vastasid et ei osak öelda ning 8% - eelkõige inimene ise. Mina selle küsimusele oleks vastanud, et tõepooles inimeste materiaalne kindlustatus pensionieaks peavad tagada nii inimene kui ka riik. Teine küsimus mida oli esitatud: kas liituksite riikliku kogumispensioniga, vabatahtliku pensionikindlustusega, kasutaksite mõlemat võimalust või mitte kumbagi? Vastused olid järgmised: 39% - ei oska üldse öelda, 16% - ei kasuta kumbagi, samuti 16% - mõlemaga, 15% - oleks liitunud vabatahtliku pensionikindlustusega, 13% vastasid, et oleks liitunud riikliku kogumispensioniga. Kui vaadata need vastused siis me jõuame järelduse, et inimesed ei tea nendest võimalustest, või ei ole veel otsustanud mis nende arvates oleks parem. Mina oleks selle küsimusele vastanud, et samuti ei oska öelda, kuid samas mulle meeldib, et me oleme jõudnud nii kaugele, et hakkame mõtlema ajast kui me kõik oleme vanad, ning vanadus oleks kindlustatud. KÕRGTASE 7 ML K2 Teine osa. Teie ettevõttes on tööjõu voolavus üsna suur. Taas on vaja tööle palgata kaks uut müügiesindajat. Teie ülesanne on esitada juhtkonnale ettepanek, kuidas töötajaid värvata. Kuidas ja kus reklaamida vabanenud töökohti? Missuguseid nõudeid kandidaatidele esitada. Kas tegelda uute töötajate otsimisega ise või tellida töö otsingufirmalt? Ettepanek, mille kujuteldavas valitud rollis esitate, peaks olema korrektne ja igati argumenteeritud esildis. Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna. Ettevõtte ülemale. Kuna meie ettevõtte vajab tööle kaks uut müügiesindajat, siis ma teeks Teile järgmised ettepanekut kuidas oleks parem meid värvata. Esiteks, tekkib kohe küsimus, kas me ise oleme võimelised leida endale need müügiesindajat, või tuleb tellida seda töö otsingufirmalt? Minu arvamus, et me ise oleme võimelised seda töö teha. Selleks on meil praegu suupärased võimalused. Teiseks enne kui me hakkame reklaamima seda tuleb eelkõige formuleerida missugused nõudeid me kandidaatidele esitame. Minu arvates, need oleks järgmised: Kuna meie ettevõte tegeleb automüügiga, siis parem oleks et müügiesindaja oleks meessoost. Teiseks vanus. Vanus oleks kõige optimaalne 20-50. a. Oleks vaja, et kandidaat varem oleks tegelenud kaubandusega. Samuti oleks vaja, et ta oskaks eesti, inglise ning vene keelt . Järgmiseks nõudeks ma paneks hea suhtlemisoskus. Selleks et leida hea kandidaat, siis oleks vaja otsustad mida me enda poolt oleks võimelised pakkuda neile. Esimene asi muidugi palk. Teiseks mis soodustusi me võime samuti pakkuda. Kuidas need oleks kindlustatud moraalsed ning materiaalsed kui nad asuvad tööle meie ettevõttese. Peale seda kui need nõuded ning pakkumised on formuleeritud siis oleks vaja hakkata reklaamima meedias seda pakkumist. Eelkõige tuleb kasutada ajalehed: "Postimees", "Päevaleht" "SL Õhtuleht". Peale selle tuleb vaadata kas selle kuulutusele inimesed reageerivad. Kui kandidaat on palju siis tuleb hoolega tutvuma nende CV-ga ning kaaluda nende kohtumise tulemustega. Kuid aga kandidaat on vähe siis oleks vaja kasutad ka raadiod, ning seejärel televisioon. Loodan, et kõik see võimaldab leida meie ettevõttesse head ning andekat müügiesindajat. Lugupidamisega, Igor Priimak pesonalijuht Sõnu: 643