<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud lugejad!
Täna soovin Teile rääkida tööpäeva pikkusest.
Sellel eesmärgil Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, et saada ülevaade küsimusele "Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema!
Nüüd pöörame tähelepanu soktordiagraammile.
33% küsitletud inimest vastas, et iga päev töötab ettenähtsust rohkem, kuna tal on ülekoormus ja tema töökohustused sunnivad inimest pikki tööpäevi tegema.
See võib olla tingitud sellest, et paljud inimesed kardavad töötuks jääda ja sellepärast tunnevad suurt vastutust.

24% küsitluses osalenud inimest märkis, et iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev, sest mõnikord nimelt üks kord nädalas ta parandab vigu, et esitada end nagu vastutustundlik inimene.
Elu näitabki, et sellised inimesed on valmis töötama kui on vaja kauem.
22% küsitlusest osavõtnud inimestest luges kõige tähtsamaks, et ainult mõnedel kordadel kuus töötab pikka aega.
See võib olla seotud sellega, et nad ei tööta ülemusena ja nende elukutse ei nõua palju kohusetunnet.
Kahjuks väga suur osa küsitletud inimestest nimelt 21% lõpetan pea alati, kui kell kukub.
See võib siduda ametikohtade, ja inimeste isikuomadustega.
Me saaksime seda olukorda lahendada.
Sellest johtuvalt, et inimestel ei peaks olema ülekoormus tööl ja tööpäev võiks kesta ainult seitse tundi päevas.
Töötades 18 aastat koolis õpetajana tean, et õpetajatel on väga palju kohustusi ja nädala koormus peaks olema vähem kui praegu.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Austatud auditoorium!
Seoses sellega, et praegu ühiskonnas selline olukord, et mõnedel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska toetada teisi inimesi, ei taha nii õppida kui ka töötada.

Kõigepealt tahaks märkida, et elukombed, elutõelistest väärtustest on erinevad, aga igal inimesel on õigus otsustada mida ta tahab elus saavutada, kas ta tahab õppida, töötada või ei taha.
Praegu ühiskonnas on liiga palju töötuid ja narkomaane, kes veedavad aega ainult istudes baaris või otsivad tõde puteli põhjast.
Ma arvan, et lapsevanemad peaks olema põhimõttekindlamad ja rangemad, kui tekitavad erinevaid probleeme, mis on seotud kasvatusega, kuna lapsepõlvest saadik tekitavad raskusi, kui laps kasvab järelvalveta.
Peale selle ma olen kindel, et ühelt poolt vanemad võiks saada eeskujuks.
Kui need on töökad töötajad, kes kogu elu pidevalt töötavad ja kasvatavad last lähtudes reeglidest siis selline laps oskab töötada ja väärtustab teisi inimesi.
Edasi kool, kus töötavad omatöö asjatundjad peaks propageerima tervislikku eluviisi ja vajalikku huve.
Poleks paha ka mõelda ka sellele, et just koolis õpilane veedab nii palju aega, ja just kool õpib pidama lugu, andma andeks, toetama nii hädas kui ka rõõmus.
Klassijuhatajad, õppealajuhataja ja direktor võiks luua häid tingimusi laste jaoks ja korraldada arenguvestlusi heal tasemel, et selgetada millised väärtushinnangud on õpilastel ja kuidas olukorda parandada.
Teiselt poolt võib tekkida vastupidine olukord, kui õpilane õpib ainult neljadele ja viitele aga ei tegele spordiga ja proovib tarvitada narkotikut.
Sellel juhul tuleb täiendada seadusandlust, kuna viieteistkümneaastased noored karistamatult teevad kuritegusid.
Noorteasutused võiks köita lapsi tegelda spordiga.
Lähtudes sellest, millest ma rääkisin, julgen väita et palju sõltub täiskasvanutest ja nende eluhojakutest.
Sõnu: 712