<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud haritud lugejaskond.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse ning täna mina soovin natukene analüüsida tööpäeva pikkust.

Tänapäeval inimesed töötavad graafiku alusel, kuid juhtub nii, et mõnedel ametikohtadel inimene peab pikki tööpäeva tegema.
Arvan, et see on seotud juhatajaga, kui ta ütleb, et täna sa pead selline töö lõpetama, sest see on väga tähtis, siis inimesed töötavad nii kaua, kui see on vaja.
Küsitluse järgi on näha, et kõige rohkem inimest peavad iga päev töötama ettenähtud rohkem.
See sõltub sellest, milline töö sul on.
Näiteks, transpordi ettevõttes on vaja dokumendid ettevalmistada homseks, siis tuleb lõpetada täna, et homme autojuht saab tegema oma tööd.
Aga võib olla see ei juhtu iga päeval.
Juhtub niimoodi, et iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev.
Minu arvates, kui sa ei lõpetanud oma asju, mis on vaja just täna lõpetada, siis sa istud tööl kauem.
Näiteks, raamatupidaja või kassapidaja, kui tal ei klapi midagi (bilanss või sularaha), siis peab vigu leidma ja ülesandeid lahendada ja lõpetada.
Küsitluses on näha, et ainult 21% lõpetab pea alati, kui kell kukub.
See on enamasti õmblejad, nendel on vahetatud tööd.
Juba ütlesin, et inimesi sunnib pikki tööpaevi tegema juhid või lõpetamata töö.
Võivad olla ületöötamise tagajärjed, näiteks stress.
See võib lahendada niimoodi, et inimene võtab puhkust või teeb oma tööd nii kiire kui see on võimalik, et lõpetada, siis kui kell kukub.
Või vahetada oma tööd.
Aitäh tähelepanu eest!

Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Tere, lugupeetud lugejaskond!
Täna soovin Teile esitada oma arvamused teemal, mis on seotud nooriga.
Meie elus juhtub niimoodi, et aasta aastalt sünnitatakse rohkem ja rohkem lapsi, kes jätavad lapsekoduses või ilma vanemadeta, kes saab nende eest vaatama.
Näiteks, narkomaanid sünnitavad lapsi selleks, et nendele makstakse vanemate palka.
Ja mis on edasi?
Kellele on vajalik nende lapsed?
Mitte kellele!
Ikkagi sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve üldse.
Kui võtta näiteks suurused perekonnad, kus on viis või rohkem lapsi.
Nad kasvavad ise, sest emal ja isal ei ole aega nende eest vaatama.
Ja juba lapsepõlves nad mõistavad, et nendel puudub kodune töökasvatus.
Aga on nii palju sõltub meie lapsepõlvest!

Praegu noored inimesed on teistsugused ja nendele lihtsalt pole vaja midagi väärtustada.
Tihti noored ei saa küsimustele vastama, kui sa küsid väärtushinnangust.
Või vastavad, et nendel üldse ei ole väärtust.
Kõigepealt mina arvan, et viga on tehtud lapsepõlves, sest on nii palju sõltub meie vanematest.
Et olukorda parandada, on vaja vanematele mõelda läbi oma lapsest.

Ja kodus peab olema tähelepanu ja lapsed tundavad, et nad on armastatud.
Kool ja teised noorteasutused peavad õpetama või seletama või näitama, kuidas on vaja väärtustada mitte ainult vaimseid huve, teisi inimesi, aga kogu maailm.

Arvan, kui inimene ei tea või ei oska väärtustada, siis elus ta ei soovi mitte midagi erilist.
Ta lihtsalt elab.
Meie elus, minu jaoks, väärtushinnangud on väga tähtis ja mina ei saa esitama oma elu selleta.
Kui inimene tundub, seda siis ta armastab oma elu ja kogu maailm tundub temale teistsugune.
See on väga raske seletada, sest iga inimene on unikaalne.
Aitäh, tähelepanu eest.
Sõnu: 749