<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->     KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Juuresolev tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul.
Koostage tabelis toodud andmete alusel kindlale kujuteldavale haritud auditooriumile määratud tekst, kus võrdlete pensionide, palkade ja hindade muutumist sel ajavahemikul.
Arutlege, kas pensioniga oleks Eestis võimalik ära elada.
    Pensionide, palkade ja hindade kasv  Aasta        Pension (kr kuus)        Muutused (aastane kasv)                                                 Pension     Palk          Hinnad  1997         1110  1998         1247                         +12,3%     +15,4%     +8,2%  1999         1545                         +23,9%     +10,4%     +3,3%  2000         1532                         -0,8%       +10,5%     +4,0%  2001         1578                         +3,0%      +10,0%     +6,0%  1997-2001                                 +44,2%     61,4%       +23,9%    Postimees, 15. november 2001    Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Meil on antud tabel mis kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul.
Kui me vaatame tabelist, siis me näeme, et 1997. aastal pension oli (tuhat sada kümme) 1110 krooni.Aasta jooksul pension on tõusnud 12,3% (kaksteist koma kolm) protsenti, selle aja jooksul palk on tõusnud 15,4% (viisteist koma neli protsenti) ja hinnad on tõusnud 8,2% (kaheksa koma kaks protsenti) 1999.(tuhat üheksasada üheksakümmend  üheksandal) aastal pension oli 1545 krooni.
Selle aasta jooksul pension suurenes 23,9% sama aasta jooksul palk suurenes 10,4%, hindade tõus oli 3,3%.
2000. aastal pensioni tõusu ei olnud, pension oli 1532 krooni, ja see on - 0,8% Samal aastal palk on tõusnud 10,5% ja hinnad on kaa tõusnud +4,0%.
Mileeniumi aasta pensioni tõusu ei toonud, ja see väga kurvastas pensionääre (vanu inimesi) aastal 2001.pension tõusis 3,0% (kolm) protsenti.
See summa on 1578 krooni.
Palk on tõusnud 10,0 (kümme) protsenti, hinnad on tõusnud 6%.
Vaadates seda tabelist võib ütelda, et viie aasta jooksul 1997-2001 pension on tõusnud 44,2%, palgad 66,4% ja hinnad 23,9%.
Linna elu on palju kallim, kui elu maal.
Linna korter on väga kallis, ja sellest rahast saab pensionäär, kui ta maksab korteri üüri raha, temale jääb väga vähe elamiseks.
Selle pensioniga võimalik ära elada, aga mis elu see on?

Vaivalt keege tööinimestest tahab nii elada.
Selle pensioniga ikkagi võimalik ära elada.
Kõrgtase 8 ML K2  Teine osa.
Teie asutuse tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on pingeline.
Ometi lubab kollektiivleping isegi 35 puhkusepäeva aastas.
Kirjutage juhatuse koosolekuks vabas vormis sõnavõtt puhkuse vajalikkusest.
Pöörake tähelepanu teksti loogilisele järjestusele ja argumenteeritusele, viidake mõistetele nagu "talvedepressioon" ning "enese laadimine".
Põhjendage, miks on puhkusel kogetud keskkonnavaheldus ning päikesepaiste kasulikud töötaja tervisele.
Märkige, mis võib ettevõtte töös halvasti minna, kui tippspetsialistid pole puhanud jms.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Dr.
Mait Lember Keila Haigla Peaarst 25.
01.
02.
Avaldus Palun lubada mind korralisele puhkusele alates 30.
01.
02. a. kuli 28. veebruarini 2001. a. Ludmilla ... Keila Haigla naistearst Lugupidav koosoleku juhatus!
Väga loodan, et teie tulete mulle vasu, ja lubate võtta puhkust.
Viimasel aja tunnen ennast veidi halvem kui tavaliselt, juba hommikuvõimlemine ja basseini külastamine ei anna nii palju energiat nagu enne.
Tavaliselt, talvel ma väga palju suusatan (käin metsas suusatamas.), uisutan.
Tänavu aasta, eriti jaanuarikuul ilmad ei anna võimalust talvespordiga tegeleda.
Ma tunnen, et minu elujõud ja energia on maandunud.
Ei ole seda särtsu, mis peab olema.
Tavaliselt talvel inimestel võib tekkida "talvedepressioon", mida ma väga kardan.
Ma tean, et depressiooni ravi on väga pikk ja raske.
Antidepressandid on väga kallid ja nendel on palju kõrvalmõjusid.
Minu arvamus, et väike puhkus palju odavam ja effektiivsem, kui tablettide neelamine.
Kõige parem saab oma tervise ja tööjõudu taastada siis, kui saab mõneks ajaks vahetada keskkonda.
Päikesepaisteline ja sooe ilm mõjub väga positiivselt minu tervisele.
Väike välismaareis annab mulle väga palju energiat ja jõudu.
Mulle tundub, kui ma ei saa puhata, siis tööjuures väsinud spetsialist ei saa tööd teha nii, nagu nõuab seda ühiskond ja tööandja.

Väsinud arst ei tohi tööd teha.
Ta on kurjategija.
Arstil peab olema "värske aju", hea mälu, eriti naistearstil peab ole hea tervis.
Meie töö nõuab palju füüsilist jõudu, kuna günekoloogilised operatsioonid ei ole kerged ja nad nõuavad palju teadmisi.
Looda et ma saan oma puhkuse.
Sõnu: 659