Tänapaeval on raske noortel elada.
Iga poiss või tüdruk otsib ennast elus.
Praegune elu on liiga raske võrreldes  minevikuga.
Kõige rohkem kardavad praegused noored elus jääda üksinda.
See on kõige raskem, sest kui inimene jääb üksi, siis tal kaotatakse kõik eesmärgid, mis võiksid  elus teda edasi viia.
Kui see juhtub, siis need persoonid kaovad tavalise elu igavusesse ja jäävad elutee kõrvale seisma.
See võib juhtuda igaühega, sest kõige kallim meie elus on meie lähedased, keda me ei lase silma läbi.
Igaüks hoiab oma vanematest või oma mehest, või naisest kinni.
Kui juhtub, et need inimesed lahkuvad meie elust, siis inimene hakkab lagunema.
Kõikidel inimestel on seosed teiste inimestega, sellepärast inimesed, kes on  lähedal, kohe tunnevad, et midagi on muutunud.
Oma sõpradele võib rääkida peaaegu kõik ja nad aitavad, kui sõbrad on täiesti head.

Kuidas inimesed saavad aru sõnast "õnn"?
Igaühel on oma õnn, kuigi üldiselt  see tähendab füüsilist ja vaimset heaolu.
Erinevus on ainult selles, et ühed valivad õigesti ja teavad, mida oma elust võtta, aga teised veedavad oma elu nagu tahavad.
Kas saab inimene oma arenguteed  muuta?
Mõtlen, et igal inimesel on oma elutee, aga see pole kivine, ning mingi jõu rakendusega on võimalik seda muuta.

Henno Sassi raamatuses "Mina olen siin: minu esimene arest"  voib näha tavalist noorteelu, kus on peaaegu kõik.
Raamatu tegelased on tavalised noored,  kes õpivad, proovivad midagi uut elus, elavad nagu kõik teised noored.
Kõik see tegevus toimub meie päevil.
Romaanis on väga hasti näidatud tunded, mis kogeb poiss tüdruku vastu.
Peategelasel on väikesed probleemid.
Need probleemid puutuvad rahasse, raha on vaja selleks, et hoida ennast ja oma neiu igapäevases elus.

Kõik algas sellel paaril sellest, et ükskord poisil olid  proobleemid rahapuudumisega  ja poiss  proovis neid lahendada rikaste inimeste abil.
Ta leidis inimesi, kes tegelesid autonumbrite ja bensiini varastamisega.
See otsus muutis  koordinaalselt poisi elu.
Aga see polnud veel kõige hullem tema elus.
Ühel päeval tema kutsuti ühte klubisse, aga ta ei tulnud mitte üksinda, vaid  oma tüdrukuga, keda ta armastas tugevasti.
Sellel päeval on ta muutnud oma mõtet tüdrukutest.

Ta rääkis uimastite müüjaga  ja mõne päeva pärast oli tal juba  endal valgeid kotikesi  müüa.
Esimesest kotikesest ta sai juba aru, et see on kõige lihtsam tee raha teenida.
Tema peas juba arenevadki mõtted, kuidas ta võib teenida rohkem ja rohkem, need ei jäta Rassi rahule.
Aga rahaga võitleb tema peas veel üks mõte - oma tüdrukust, mida ta on kaotanud oma enesearmastamise pärast.
Ta tegi suure vea, kui solvus  tüdruku peale.
See oli poisi teine kõige hirmsam viga.
Aga poiss oli väga sõbralik, võib olla tema käitumises oli süüdi ainult koolistress ja mõte, et ta on juba suur ja peab oma tüdruku eest hoolitsema.

 Minu meelest oli sellel poisil kõik, mis võiks olla tema elus väärtuslik: armastus, sõprus - aga poiss ei olnud veel nii suur, et sellest aru saada.
Kui Rass hakkas müüma uimasteid,  hakkas ta kohe neid tarvitama.
Tema peas oli: "Mul on ükskõik, mis toimub homme".
Niisugused mõtted aeg-ajalt tulevad üles peaaegu igaühel teismelisel.
Minu tuttavatel on alati mingid probleemid rahaga voi tüdrukutega, aga uimasteid nad ikka ei proovi.
Peategelase elu on liiga lähedane meile, sest seal on palju elumuutusi, millega me kohtume iga päev.
Rassil oli valik.
Suur valik elada oma elu oma armsa tüdrukuga või valida varga tee.
Tavaliselt kohtuvad inimesed selle vaikuga, kui hakkavad jooma, sest meie elu pole ideaalne.
Ta veel ei teadnud,  kui raske on inimestel,  kes istuvad vanglas.
Mõtlen, kui tema vanemad oleksid minimaalselt temaga suhelnud, siis Rassil oleks lihtsam oma valikud teha.
Ta elas üksinda, sellepärast olid nad kaugel ja poisi käitumine oli vanematele tuntumatu.

 Rassi käitumine muutus pärast seda, kui ta leidis paar uusi sõpru baarist.
Ma olen täiesti nõus vanasõnaga "Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes  sina oled".
Kamp, mida leidis Rass, oli halb, nende tegelemine narkootikumitega ja teiste seadustega keelatud asjadega olid Rassi käitumisele väga ohtlik.
See juhtuski, mida Rassi tüdruk kartis.
Poiss sai kurjategijaks.
Inimestele on alati  avatud kõik teed, on vaja ainult neid otsida osata.
Otsused, mida proovis võtta Rass, olid lapse otsused.
Võib olla ta ei ole mõelnud järeldusest.
Võib olla ta mõtles, aga proovis seda unustada, mida kiiremini, seda paremini, nagu oma  ekstüdrukut, sest mõte, et tema viimane ja  kõige kallim inimene tema elus lihtsalt vahetas tema teise poisi vastu.
Oma tegemisega  ta sattus väljapäästmatusse situatsiooni.

Millest mitte igaüks saab välja ronida.

Arvan, et elu on liiga lühike selleks, et teha selliseid äpardusi.
Ja kui see on tehtud, siis elu muutub tundumatuks.
Ja kõik, mis oli enne seda,  hakkab kaduma: kõik tuttavad, sõbrad.
Inimene hakkab uimasteid proovima, vahetab eluviisi ja tema elu muutub selliseks, mida pole võimalik tagastada.
Rass proovib sellest august välja pääseda.
Ta mõtleb, kuidas öelda, et ta ei taha enam sellega tegeleda.
Aga on selline tunne, et keegi ei taha seda kuulata.
Esimesed suured probleemid sündivad siis, kui ta täpselt otsustas osaleda suure raha teenimise kampaanias, mida pakkus tema sõber, kes vabanes vanglast.

Rass tunneb,  kuidas tema kukkur läheb paksuks ja need tunded ta juba ei saa pidurdada.
Aga tavaliselt juhtub nii, et kui ise müüd narkoaineid, alati proovid neid, et kontrollida, kas anti sulle päris uimasti või mingi lahusti.
Nii hakkas Rass metat proovima.
Meta on väga tuntud noorte seas, lihtsalt kättesaadav ja väga tugeva, kiire mõjuga.
Pea lõpetab oma mõtlemisoperatsioone ja inimene muutub kontrollimatuks.
Meta tarvitamisel peas hakkab arenema lõpmatu mõtete vool, mis teeb keha tühjaks ja väsinuks.

Nii juhtus ühes korteris, kus olid Rassi tüdruk, kes  meeldis talle, ja retsidivist.

 Meta hakkas Rassile olema teiseks tööks.
Ta organiseeris massi tööstust.
Nad korraldasid oma klassikaaslastega koha, kus seda metat lahustati ja pakendati  pakkidesse.
Neid pakke nad võisid müüa igal pool, alustades koolist lõpetades klubidega ja teistetes puhkamiskohtades.

Nendel polnud mingit jubedustunnet ega õudust, ega hirmu, et keegi võib neid järele anda.
Politseid pole pidanud nad üldse meeles.
Varastatud meta igapäevased müügid tõid uskumatu hulka raha.
Sõprade narkokamp hakkas suurenema.
Nende väike tehas oli  koos uute laudade, koolist füüsikatunnist varastatud kaalu ja teise täpse tehnikaga väga kohaseks nende keldris, mille paigutamist teadis ainul paar inimesi.
Võib öelda, et see koht oli nendele noortele kolmandaks koduks.
Sest siin nad vestlesid peaaegu koikidele teemadele.

Aga kui keegi midagi leiab, see tähendab, et kellelgi on midagi kadunud.
Nii juhtus, et selle meta, mida nad varastasid, on kaotanud uks suur dillimees.
See oli minu arust viimane tilk, mis üle kaaluks Rassi elu tasakaalu.
Ja sellest kohast Rassi elu sai väljapäästmatuks.
Probleemid, mis hakkasid tühjadest kohtadest arenema, kasvasid liiga suureks, et nendele võiks lahendust leida.
Kui poise mehed leidsid koolis  ja varastati, sai Rass täpselt aru, et see on liiga kaugele läinud.
Siis ta sai täielikus voorus hinnata, mida ta on teinud.
Raha, mis nad on varastanud, oli liiga suur.
Ja see polnud raha paberites, see oli raha uimastites.
Sellepärast poistel polnud valikut, kui otsida teed, kust võtta raha.
Kui poiste  sõber oli juba tapetud, poisid mõtlesid üle ja otsustasid minna vanglasse, kus istus Olari vana sõber ja rääkida talle kõik, mis nendega juhtus.
Kuid lihtsalt nii pääseda sinna ei saa ja üks poiss rääkis politseinikutele.
Ja nüüd neid poisse võetakse kinni.
Mõtlen, et vead, mis olid tehtud, olid murrangulikud  nende eluteel.
Võib olla Rassil oleks parem, kui tal oleks rohkem raha, rohkem sõpru, ja kõige tähtsalt vanemate hoiatus.
Inimesed, kes ümbritsesid Rassi,  tegid temast hingeta inimese.
Kõik mõtted tulid talle ainult sel ajal, mil ta sai aru, et tema pannakse kinni.

Õnne ei kao kelleltki ega tule kellelegi.
Õnn on puhtalt seotud eluviisiga ja ümbritseva inimkonnaga.
Iga inimene võtab elust seda, mida tahab.
Kellel on soov, see võib täiesti vahetada enda maailma.
Kuid meie peategelane oli tugevast kauge.
Ja mõtles, et midagi ei saa tal aidata sellest asjast välja pääseda.

Mulle väga meeldis see raamat, sest ta on väga lähedane.
Pealkiri "ESIMENE arest" näitab, et see lugu on poisist, kes tegi esimese, aga tunduvalt suure vea oma elus.
Raamatu algus oli väga idealiseeritud võrreldes lõpuga, kus autor näitab tõsist elu.
Aga autor rääkis nii, nagu see polnud veel lõpp.
Ja pärast lugemist jääb tunne, et kõik lõpeb, nagu tahame meie.
Sest Rassi ÕNN oli sõprades, keda ta pole veel kaotanud.