Kui raske on noor olla?
  Sellele küsimusele on väga raske ühiselt vastata.
Üheksateist aastat... Elu õitsemise aeg, unistuste aeg, esimese armastuse aeg.
Sel ajal noor inimene esmaselt proovib ennast "täiskasvanute elus",  kuid praktiliselt ta ise on juba täiskasvanu.
Üheksateistaastastel lapsepõlv vahetub noorpõlvega.
Tulevad uued mured ja uued rõõmud.
Sel ajal hakkab noor inimene mõtlema oma tuleviku peale.
Täiskasvanud inimesed arvavad, et üheksateistaastaste noorukite elu on kõige rõõmsam ja lihtsam.
Noorukite probleemid ei ole küpses eas täiskasvanud  inimestele väga olulised, kuna nad ise iga päev lahendavad oma probleeme.
Kuid tegelikult see ei ole nii.
Vanemad ei mõista kunagi täielikult oma lapsi.
Minu arvates, üheksateist aastat on kõige probleemsem ja keerulisem vanus.
Selle vanuse probleeme ma püüan näidata Nirti teose alusel "Ja anna meile andeks meie võlad... ". Peategelane Lilit on kasvanud maal - vaesuses ja alkohoolikust isa võimu all.
Liliti lapsepõlv oli palju raskem, kui mõne tavalise eesti lapse elu ja seetõttu tema noorpõlv ka.
Ta pidi töötama palju rohkem, kui mõni meist, et sisse astuda ülikooli, et saada edukaks inimeseks.

Aga noor olla on tänapäeval keeruline, vaatamata sellele, kui palju raha sul on.

Tavaliselt üheksateistaastasena me lõpetame keskkooli.

Koolilõpetaja ees on väga tõsised küsimused: milline on tema tulevik, kus ja kuidas elada, millega tegeleda?
Meie elame kiiresti areneval ajal, kus igaüks saab kasutada arvutit ja internetti.
Meie Eesti riik ei ole väga suur,  kuid meil on võimalus igal pool õppida, kuna oleme Euroliidus.
Selleks, et endale ette kujutada oma tulevikku, on vaja teada mida endast kujutab Euroopa Liidu kodanik.
Ning mida on vaja meil, noortel ette võtta, et saada tõeliseks Euroopa Liidu kodanikuks.
See tulevik on kättesaadav tavaliselt nendele, kes elavad kas pealinnas või omavad rohkem materiaalseid vahendeid.
Nendel, kes on sündinud maal, on raske isegi minna õppida pealinna või teise suurde linna, kus asub ülikool.
Lilit lõpetas kooli üsna hästi, ta luges väga palju alates sellest ajast kui ta oli väike.
Talle meeldis lugeda.
Tema eksami tulemused ja tunnistus lubasid tal sisse astuda ilma suure võitluseta.
Suurem probleem tema jaoks oli teenida söögiraha ning korterirendi raha.
Muidugi meie kangelane leiab seda raha väga vastiku viisiga - petmisega ja varastamisega.
Nii suur oli tal soov edasi õppida.
Noor olla on väga keeruline.

Milline on kaasaagne Euroopa Liidu kodanik?
 Ma arvan, et kõige pealt ta peab olema kõrgelt haritud inimene.
See tähendab, et noorel inimesel peab olema oma kindel kuju ja imidž, mis garanteerivad edu.
Haridust me saame koolist, ülikoolist, kuid tegelikult õppida tuleb terve elu.
Paljud räägivadki sellest, et õppida tuleb pidevalt.
Ei tohi rahulduda esimeste saavutustega, tuleb minna edasi, tuleb pidevalt areneda.
Kaasaegne elu on väga keeruline.
Väga tihti juhtub, et inimene peatub oma arengus, teda ei huvita viimased avastused ja tulemuseks võib olla, et tema karjäär ei arene või ta kaotab oma töö.
Edu on garanteeritud suure tahtejõuga isikule, kes pidevalt harib ennast ja palju töötab.
Nirti teose peategelane Lilit astudes ülikooli ei lõpeta oma arendamist.
Ta alles hakkab õppima elama suures linnas.
Kuigi see linn ei ole nii suur nagu Tokio, New York või Moskva, aga pärast maaelu, kus iga naaber on tuttav ja kõik teavad mis toimub teises majas, võtab harjumine sellega aega.

Tuleb harjuda, et inimesed, kes elavad ühes trepikojas ei tea üksteist.
Suures linnas elu on väga karm, see on pidev eluvõitlus.
Tuleb õppida teenima raha, tuleb õppida iseseisvalt lahendama probleeme.
Me peame õppima terve elu, elukogemust saab ka õppimise teel ja see ei ole alati lihtne.

Kui sa tahad saada kaasaegse Euroopa kodanikuks, pead sa vastama Euroopa kodaniku imidžile: olema edukas, aktiivne ning hariutud.
 Selleks on vaja teada mitte ainult Eesti riigikeelt, vaid ka Euroopas kasutusel olevaid keeli.
Ma olen kindel, et me peame oskama suhelda teiste inimeste-ga, meil peab olema omavaheline dialoog.

Arvan, et peamine, mis meil veel puudub on suhtle-mise kultuur.
Igaüks peab aru saama, et kui on soov mõista teist inimest, saab alati andestada.
Oskus suhelda teiste inimestega võib väga kõvasti aidata.
Näiteks Nirti teose peategelane Lilit sai endale töö toimetuses tänu tema oskusele suhelda inimestega.

Ma arvan, et iga põlvkond jätab oma elujäljed maal kas oma tegevusega või endast hea mälestusega.
Kaasaegses ühiskonnas on ka eredaid huvitavaid isikuid, kes on oma põlvkonna paremad esindajad.
Me vaimustume neist, me austame neid.
Meie väikses riigis on isikuid, keda võtavad eeskujuks meie noored.
Mind ja minu kaasaegseid vaimustab Eesti tipp-spordlase Erki Noole elu.

Tema elu eesmärgiks oli olümpiamedal, mida ta saavutas Sidnei Olümpiamängudel, millega tõi kuulsust meie Eesti riigile.
Erki Noolel on meie riigis palju austajaid.
Sama tuntud meil Eestis on suusataja Kristina Šmigun.
Mitmel korral tõi ta oma võitudega Olümpiamängudel ja Maailma Võistlustel kuulsust meie Eestmaale.
Ma tegelen ka spordiga.
Minu sõprade seas on palju noormehi, kes tahaks korrata või isegi ületada meie kangelaste saavutusi ja võita Olümpiamedaleid, millega tuua kuulsust meie Eesti riigile.
Ma usun, et nende unistused täituvad.
 Paljud meist tahavad õppida ja töötada Eestis, et aidata Eestit arenemises.
Ülaltoodud tuntud isikud saavutasid oma eesmärgi ausal teel.
Aga mitte kõigil ei ole võimalust saavutada oma eesmärki ausalt.
Nirti teose "Ja anna meile andeks meie võlad" peategelane Lilit võiks olla kahekümne esimese sajandi eeskuju nendele, kes on sündinud vaesuses.
Ta on sihiteadlik inimene, ta ei muretse oma au eest, tal ei ole teist valikut, kuna ta muretseb oma karjääri pärast.
Ta unustas oma pere, oma õe.
Me ei saa seda inimest nimetada heaks, ausaks ega tähelepanelikuks.
Aga Lilit on omapärane lootus nendele, kes elab vaesuses, suurest linnast kaugel, kes tahab saada edukaks inimeseks, kes on tähtis ühiskonnas.
Nendele on Lilit suurepära-ne eeskuju.
Ja see eeskuju näitab, et noorte elu ei ole lihtne.

Minu elus on kindel eesmärk.
Minu unistus on õppida Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas ning saada arstiks, et ravida inimesi.
Ma tahan olla kasulik oma ühiskonnale.
Ma näen, et kaasegses elus on veel väga palju lahendamata probleeme, eriti sotsiaalvaldkonnas ja meditsiinis.
Meie ühiskonnas on raske elada vanadel ininmestel, puuetega inimestel.
Ma loodan, et saan neid aidata.
Ma arvan, et selliseid noori on väga palju meie ühiskonnas.
On nad valmis juba täna lahendama elulisi probleeme.
Minu seisukohalt, tänapäevastel noortel on selleks piisavalt jõudu ja soovi.
Peale majanduslikke ja globaalseid probleeme on meil alatised probleemid,  näiteks vanemate ja laste vahel, mida me peame lahendama oma igapäevases elus.
Üheksteistaastastel  noortel ägenevad suhted vanematega.
Vanemad tahavad veel mõjutada oma lapsi,  kuid lapsed juba ei taha alluda.
Asi ei ole selles, et vanemad ei mõista oma laste soove ning maitseid.
  Väga tihti lapsevanemad, tuginedes oma elu kogemustele, otsustavad ise , mida peab üheksateistaastane laps tegema ja kus õppima.
Tulemusena on raske omavaheline perekondlik konflikt.
Väga tore, kui vanemad ja lapsed leiavad sellest väljapääsu.
Seda enam, et vene keelt kõnelevates perekondades paljud lapsevanemad on tänapäeval töötud ning ei valda vajalikus mahus riigikeelt.

Sellised lapsevanemad vajavad toetust  ja seda toestust saab anda noor põlvkond, nende lapsed.
Mitte tüüpiline konflikt oli ka meie peategelasel.

Vanematel oli ükskõik, kuidas ta oma elu korraldab,  isa haavas teda kogu aeg, ütles et temast elus midagi ei saa.
Pärast kui Lilitil oli juba kindel töökoht (ta töötas toimetuses) ja ta külastas oma vanemaid, ema arvas, et tema tütar on tavaline tehasetöötaja, et ta ei teinud endale eriti mingit karjääri.
Selle pärast Lilit ongi põgenenud oma perest linna, sellest ükskõiksusest.
Ükskõiksus on tänapäeval üks levinutest probleemidest ja noortel on ka raske seda vältida.
Nirti teose peategelane Lilit ei ole nendest, kes mõtleb lähedastest.
Elu on õpetanud teda tungima raskustest läbi hoolimata teistest inimestest.

Tema eesmärk ei olnud aidata teisi, ta tahtis enda elu korraldada, põgeneda vaesusest.
Lapsed, kes saavad vanemate armastust, on õnnelikud ja pärast elus nendel ongi soov teisi aidata, arendada oma ühiskonda, teha seda maailma natuke paremaks.
Lilit ei saanud armastust, isa peksis teda, ema ei suutnud teda mõista ja aidata.
Lilit on enesearmastaja ning tema vanemate elu eriti ei huvita teda.
Nii paljust peab mõtlema noor, tema elu ei ole lihtne.

Üheksateist aastat on ka esimese armastuse aeg.
Esimene armastus on suur emotsionaalne vapustus, olenemata sellest on ta kirglik armumine või esimene ja viimane armastus terveks eluks.
Hästi kui esimene armastus on vastastikune tunne, kuid kahjuks see ei pruugi alati niimodi olla.

Paljudel esimene armastus on vastamatu tunne, millel võivad olla haledad  tagajärjed.
Tihti noor inimene ei julge oma tundeid avaldada ja tema esimesest armastusest ei saagi keegi teada.
Aga ebaõnnestunud esimene seksuaalne kogemus võib edaspidi põhjustada põhjendamatu hirmu intiimsete suhete ees.
Lilit ei ole erand.
Tal olid suured lootused esimesele seksuaalsele kogemusele, aga kõik juhtus kiiresti, räpaselt ja valulikult.
Tema esimene armastus ei olnud vastastikune, noormees põgenes maalt esimesel võimalusel ja ei olnud kunagi enam kirjutanud ega helistanud talle.
Pisaraid oli palju, aga mis teha, keegi ei öelnud talle, et noor olla on raske.

Seega üheksateist aastat on tingimata "raske" vanus.
Väga paljudest asjadest saab teada esmakordselt, väga paljudest ei tea veel midagi...   Probleemide lahendamine vajab palju tarkust ja elujõudu.
Vaatamata sellele noorus on kõige parem aeg inimese elus.
Elada sel ajal on väga huvitav.
Kõik muutub väga kiiresti.
Palju tundmatut ja huvitavat ootab sind ees.
Tulevikku meie kujutame ette rõõmsana ja õnnelikuna.
Romaan "Ja anna meile andeks meie võlad... " on realistik ja näitab noore elu põhjalikult ja tõepäraselt, miski ei ole käest ära lastud.

Ja see raamat näitab rohkem, kui mõni teine, et noor olla on tänapäeval nii keeruline...