Põhjadimensiooni vajatakse ka tulevikus  Põhjadimensioonist sai ELi välissuhete poliitika osa aastal 1999.
Taustaks oli mõte, et EL-l ja Loode-Venemaal on põhjust omavahelise koostöö tegemiseks ja et mõlemad lõikavad sellest kasu.
Saadi aru, et koostöö tugevdamine on parim viis heaolu ja stabiilsuse lisamiseks kogu Kirde-Euroopas.
Põhjadimensiooni osapooled on ELi liikmesriigid ja Euroopa komisjon.
Venemaa, Norra ja Island on partnerriigid, Ühendriigid ja Kanada vaatlejad riigid.
Teised tähtsad tegutsejad on põhjala piirkondlikud nõukogud: Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning rahvusvahelised finantsorganisatsioonid.

Põhjadimensiooni tegevuskava peamised alajaotused on majandus, inimkapital, sh tervise- ja sotsiaalküsimused, keskkonna- ja tuumaohutusküsimused, piiriülene ja regionaalne koostöö ning justiits- ja siseküsimused.
Ülatasandil on põhjadimensioon poliitika, mille abil on Euroopa Liidu tähelepanu suunatud Kirde-Euroopale.
Ülatasandi Põhjadimensioon on mõiste, mida kasutatakse poliitilistes kõnedes ja mis on olnud hädavajalik mitmesuguste finantseerimisallikate avamiseks.

Kuid Põhjadimensioon on siiski tähtsusetu, kui see ei avaldu ka praktikas.
Põhjadimensioon avaldub ka konkreetsete projektidena, näiteks partnerlusprojektidena.
Neid on kaks: keskkonnapartnerlus loodi 2001. aastal ning rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus 2003. aastal.
Keskkonnapartnerluse eesmärk on vee ja õhu puhastamine, tahkete jäätmete keskkonnasõbralikum käitlemine ning tuumajäätmete turvalisem ladustamine Loode-Venemaal.
Keskkonnapartnerluse projektide praegune maksumus on umbes 1,2 miljardit eurot.
Kui sellele lisada ka kavandatavate lisaprojektide maksumus, tõuseb kogumaksumus umbes 2 miljardi euroni.
Nii suure summaga realiseeritakse praegu meie lähipiirkondades projekte, mis on olulised Eestile ja Soomele, kogu ülejäänud Euroopa Liidule ja Venemaale.

Keskkonnapartnerluse projektide rahastamine toimub nii, et seemneraha tuleb partnerluse toetusfondist, kuhu Euroopa Komisjon ja hulk ELi liikmesriike ning Venemaa, Norra ja Kanada on teinud annetusi.

Suurem osa projektide finantseeringutest ei pärine siiski toetusfondist, vaid on laenuraha.
Laenud saadakse rahvusvahelistelt finantsasutustelt ja vene asutused, nagu kohalikud ettevõtted, regionaalsed ja kohalikud omavalitsused, on laenude võtjateks.
Partnerluse esimene projekt, Peterburi edelapoolne veepuhastusjaam, on valminud sellel sügisel.
Juba tänu sellele esimesele projektile väheneb Läänemere saastekoormus tunduvalt.
Äsja on käivitunud ka esimesed tuumajäätmete-alased projektid.
Need puudutavad Gremihha piirkonna tuumajäätmete ladustamist ning Murmanski piirkonna kiirreageerimissüsteemi kiirgusohu