Pöhja dimensiooni vajatakse ka tulevikus    Pöhja dimensioon sai Euroopa Liidu (EL) välispoliitika osaks aastal 1999.
Tagaplaanil oli möte sellest, et EL ja Loode-Venemaal tasub teha koostööd, kuna see toob mölematele kasu.
Koostöö tugevdamine on parim viis lisamaks heaolu ja stabiilsust kogu Kagu-Euuropas.
Pöhja dimensiooni osapoolteks on EL liikmesriigid ja komissjon.
Venemaa, Norra ja Island on partnerriigid, Ameerika Ühendriigid ja Kanada vaatlejariigid.

Muud tähtsad tegurid on Pöhja piirkondlikud nöukogud: Läänemere maade nöukogu, Arktika Nöukogu, Euroarktiline Barentsi nöukogu, Baltimaade Ministrite Nöukogu, nii Pöhjamaade Ministrite Nöukogu kui ka rahvusvahelised finantsorganisatsioonid.
Pöhja dimensiooni tegutsemisprogrammi pöhialad on majandus, inimkapital, kaasa arvatud tervise- ja sotsiaalküsimused, keskkonna- ja tuumaohutusküsimused, piiriülene ja regionaalne koostöö ning   öigus ja siseasjad.
Körgemal tasandil Pöhja dimensiooni vöib pidada poliitikaks, mille abil EL on pööranud oma tähelepanu Kagu-Euroopasse.
Körgema tasandi Pöhja dimensioon on termin, mis esineb poliitilistes könedes ja on olnud hädavajalik finantseerimisallikate avamisel.
Pöhja dimensioonil ei ole sel juhul tähtsust, kui see ei väljendu argielus.
Pöhja dimensioonil on konkreetsed projektid, näiteks partnerlusprojekt.
Neid on kaks: keskkonna partnerlus rajati aastal 2001 ja sotsiaal- ja tervisepartnerlus aastal 2003.
Venemaa kaasamine projekti loob endisest paremad vöimalused Pöhja dimensiooni toimingule.

"Soome ja Eesti vöivad olla sellelaadses töös teenäitajateks", kirjutavad Urmas Paet ja Erkki Tuomioja.
Keskkonnapartnerluse eesmärgiks on vee- ja öhupuhastus, samuti tahkete jäätmete keskkonnasöbralik käsitlemine ja tuumajäätmete paigaldus turvalisemasse kohta Loode-Venemaal.

Keskkonnapartnerlusprojekti praegune väärtus on umbes 1,2 miljr eurot.
Kui siia veel lisada algselt planeeritud lisaprojektide hind, kogusumma väärtuseks tuleks 2 miljr eurot.
Nii suure summa abil teostatakse lähipiirkonnas projekte, mis on tähtsad nii Eestile kui ka Soomele, kogu EL-le ja Venemaale.
Keskkonnapartnerluse projektid rahastatakse sel viisil, et algkapital saadakse/tuleb partnerite vahel loodud fondist, kuhu EL komissjon ja hulk EL maid ning liskas sellele Venemaa, Norra ja Kanada on investeerinud raha.
Suurim osa projektide rahastusest ei ole siiski investeeringuraha, vaid laen.
Laenu vöetakse rahvusvahelistest organisatsioonidest ja Venemaa ettevötetelt, nagu näiteks kohalikest ettevötetest ja Venemaa piirkondlikust ja kohalikust valitsusest.
Partnerluse esimene projekt, Sankt-Peterburi löunaosa veepuhastusjaam, valmis selle aasta sügisel.
Tänu sellele projektile väheneb märkimisväärselt Läänemere jäätmete ülekoormus.
Esimesed tuumajäätmete projektid on samuti tasapisi hakanud arenema.
Need on seotud Gremihi piirkonna tuumajäätmete säilitamisega ja Murmanski piirkonna kiirguse süsteemiga.
Sotsiaal- ja tervisepartnerluse abil püütakse kordineerida ja töhustada nakkushaiguste ning ebatervisliku eluviisiga seotud haiguste vastaseid toiminguid ning vähendada sotsiaalprobleemidest tingitud ohte.
Loode-Venemaa on alustanud juba seoses Barentsi piirkonnavahelise koostöölepinguga mitmekülgse hiv- ja aidsiprogrammi, mida avardatakse nüüd ka Baltimaadesse.
Järgnevalt vöetakse objekti alla tervisehoid ja vangide tervislik olukord.
Liiklusest ja logistikast vöiks tulla kolmas partnerlusprogramm.
Köikidele maadele nii Läänemere piirkonnas kui ka kaugemal Euroopas oleks sellest kasu, et kaubavahetus muutuks paremaks ja sellega seotud bürokraatia väheneks.
Sellise partnerlusega seotud programmid vöiksid olla näiteks piiriületuspunktide paremaks muutmine, logistikavörkude ja  tollitöö lihtsustamine  ja kaubaveo turavlisuse lisamine.