Põhja mõõdet läheb vaja ka tulevikus    Venemaa kaasatulek loob endisest paremad eeldused Põhja mõõtme teostusele.
Soome ja Eesti on selles töös teenäitajateks, Urmas Paet ja Erkki Tuomioja kirjutavad.

Põhja mõõde sai EL’i välispoliitika osaks aastal 1999.
Taustal oli idee sellest, et EL’il ja Loode-Venemaal on põhjust teha omavahel koostööd ja et mõlemad saaksid sellest kasu.
Saadi aru, et koostöö tugevdamine on paras viis heaolu ja stabiilsuse lisamiseks terves Kirde-Euroopas.
Põhja mõõtme osavõtjateks on EL’i liikmesriigid ja komisjon.
Venemaa, Norra ja Islandi on partnerriigid.
USA ja Kanada vaadlejariigid.

Teisi tähtsaid tegutsejaid on Põhja regionaalnõukogud: Läänemere riikide nõukogu, Artika nõukogu, Barentsi euroarktiline nõukogu, Balti ministrinõukogu, Põhjamaade ministrinõukogu ning rahvusvahelised finantsorganisatsioonid.

Põhja mõõtme programmi peapiirkondi on majandus, inimkapital sh.
tervise- ja sotsiaalküsimused, keskkonna- ja tuumaturvaküsimused, piiriülene ja regionaalne koostöö ning õigus- ja siseküsimused.

Kõrgemal tasandil Põhja mõõde on poliitika, mille abil  EL’i tähelepanu on pööratud Kirde-Euroopa poole.
Kõrgemal tasandil Põhja mõõde on mõiste, mis esineb poliitilistes kõnedes ja on olnud hädavajalik erinevate finantsallikate avamiseks.

Põhja mõõtmel ei siiski ole tähendust, kui see ei ilmne ka praktikas.
Põhja mõõde on näha ka konkresetes ettevõtmistes, nagu partnerprojektides.
Neid on kahte viisi: keskkonnapartnerlus asutati aastal 2001 ja sotsiaal- ja tervisepartnerlus aastal 2003.

Keskkonnapartnerluse eesmärgiks on vee ja õhu puhastamine, kindla jäätme käitlemine keskkonnasõbralikumaks ja tuumajäätmete turvalisemale hoiule saamine Loode-Venemaal.

Keskkonnapartnerluse projektide tänapäevane väärtus on umbes 1,2 miljardit eurot.
Kui sellele lisatakse esialgselt otsustatud lisaprojektide väärtus, tõuseb kogusumma umbes kuni 2 miljardi euroni.

Nii suure summaga teostatakse praegu meie lähiümbruses projekte, mis on tähtsad Eestile ja Soomele, ülejäänud EL’ile ja Venemaale.

Keskkonnapartnerluse projektid finantseeritakse niimoodi, et algkapital tuleb partnerluse fondist kuhu EL’i komisjon, teised EL-riigid ning Venemaa, Norra ja Kanada on annetanud raha.

Peaosa projektide finantsrahast ei ole aga annetus, vaid laen.
Laen võetakse rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt ja laenu kasutavad vene poolsed partnerid, nagu kohalikud firmad ja regionaalnõukogud.

Partnerluse esimene projekt, Peterburi loode veepuhastusjaam, on valminud sellel sügisel.
Tänu sellele esimesele projektile, on Läänemere jäätmekoormus tunduvalt vähenenud.

Ka esimesed tuumajäätmeprojektid on äsja alanud.
Need puudutavad Gremiha piirkonna tuumajäätmete säilitamist ning Murmanski piirkonna kiirguse valmisolekusüsteemi.