Kunstnike liidud vaatavad viltu Tallinna lahte kavandatud hiiglaslikule Kalevipoja kujule Eesti kunstnikud vaatavad viltu Tallinna linna kavale püstitada Tallinna lahte mitmekorruselise maja suurune,  kõrge Kalevipoeg Eesti samanimelise rahvuseepose kangelase järgi.

Linna korraldatud konkurssile oli jäetud enne tähtaja lõppu esmaspäeval vaid kolm pakkumist.

Kalevipoeg kavatsetakse püstitada merre saja meetri kaugusele rannast, Pirita tee äärde.

Vastaval kohal rannas seisab ka nõukogude ajal Teise maailmasõja kangelastele püstitatud mälestuskompleks, millest on näha merele kõrge obelisk ning rannatrepp.

Linna ja Kujurite ühenduse tüli algas juba kuju suurusest ja asukohast meres.
Eesti Skulptorite ühenduse idee on juba aegunud ja rahvuseepose kangelane ei sobi nõukoguaegse mälestuskompleksi kõrvale.

Varem sügisel nii skulptorite kui ka arhitektide ametiühingud kutsus tagasi oma esindajad žüriist, et protesteerida ametnikute liiga suure osa vastu züriis.

Linnapea Jüri Rattase (32) juhatatud žürii ainus sõltumatu kunstnikust liige on maastikuarhitekt, kes on planeerinud linna parke.

Algupärase idee isaks on siiski kunstnik, vaidlusalune skulptor Tauno Kangro (40) kes alustas Kalevipoja projekti juba 1990ndate lõpus.
Idee oli luua Tallinnale Kopenhaageni "Väikse Merineitsi" sarnane sümbol.

Esialgses plaanis Tallinna "Väike Merineitsi" oli vaid  kõrgune, aga linnavalitsuse ettepaneku järgi lisati sellele kõrgust .

"Vaatasime, kuidas kuju sobib kokku Maarjamäe mälestuskompleksiga.
Tegime arvestusi ning visualiseerisime selle.
Otsustasime  kasuks.
See torkaks silma", põhjendab abilinnapea Olga Sõtnik.
Sõtniku sõnul on koht parim, kuna jääb turistite teele Pirita spasse ning ka Tallinna botaanikaaeda sõites.
Samas kuju ei varja vanalinna siluetti    Tauno Kangro vanalinna galeriis oli veel esmaspäevalgi tunda vaimustust.
Kunstnik ise ei olnud linnas, aga galerist Pille Mägila esitles innukalt pronkskuju, kus suurte pihkudega Kalevipoeg kannab paati.
Kuju sümboliseerib kangelase kojujõudmist pärast maailmareisi.
Kunstniku nägemuse järgi on kangelase kätel veel paat ja mõned figuurid, mis sümboliseerivad eestlaste kojutulekut.

Lisaks Skulptorite ühendusele boikoteerib projekti ka mõjukas Arhitektide Liit, kes tülitseb linnaga ka muuhulgas uue linnavalitsushoone asukoha pärast.

Tallinnas valitseb ainsana erakonnana Keskerakond, kes on ka varem osutanud oma meeldumust kõrghoonete vastu.
Ülejäänud kunstnike kriitika projekti suhtes kasvas pärast seda, kui ideed kaua  tutvustanud Kangro astus suvel  Keskerakonda.

Kriitikat on palvinud ka Kalevipoeg ise, kes legendi järgi loopis vaenlasi suurte kividega,  aga kes on süüdi ka neiu vägistamises.
On arutletud selle üle, kas ta on sobiv sümbol merre.

Kalevipoja võistluse tulemused avaldatakse jaanuari lõpus ja pärast konkurssil osalenud töödest korraldatakse näitus.
Abilinnapea Sõtniku sõnul on kuju kavas püstitada järgmise ja ülejärgmise aasta jooksul.
Kas ka Helsingi vaja oma hiigelkuju?