Kunstikeliidud võõrastavad Tallinnalahele kavandatud hiiglaslikku Kalevipoja kuju    Eesti kunstnikud võõrastavad Tallinna linna plaani püstitada Tallinna lahele (elumajakõrgune), 21 meetrit kõrge Kalevipoeg, Eesti samanimelise rahvuseepose kangelase järgi.
Linna korraldatud konkursile oli esmaspäevaks laekunud vaid kolm tööd.
Kalevipoeg on kavas püstitada merre saja meetri kaugusele rannast Tallinnast Piritale viiva rannatee kohale.
Samas kohas on kalda peal nõukogudeaegne Teise maailmasõja kangelastele püstitatud mälestuskompleks, millest on merele näha kõrge obelisk ("Impotendi unistus") ning rannatrepid.
Linna ja Skulptorite Ühingu erimeelsused algasid juba kuju suurusest ja kohast meres.
Eesti Skulptorite Ühingu [arvates] idee on iseenesest juba vananenud ning rahvuseepose kangelane ei sobi nõukogudeaegse mälestuskompleksi lähedusse.
Varem sügisel nii skulptorite kui arhitektide ametiliidud kutsusid tagasi oma esindajad žüriist protestimaks žürii ametnikest koosseisu vastu.
Linnapea Jüri Ratase (32a) juhitud žürii ainukeseks erapooletuks kunstnikust liikmeks jäi maastikuarhitekt, kes on teinud planeeringuid linna parkide jaoks.

Idee autor on siiski kunstnik, kahtlase kuulsusega kujur Tauno Kangro (40a), kes hakkas müüma Kalevipoja projekti juba 90ndate lõpul.
Idee oli luua Tallinnale Kööpenhaageni "Väikse Mereneitsiga" võrdne sümbol.
Algses kavandis Tallinna "Väike Mereneitsi" oli vaid 14 meetrit kõrge, aga linna ettepanekul lisati pikkust 21 meetrini.
"Uurisime, kuidas kuju sobiks Maarjamäe memoriaalkompleksiga.
Tegime kalkulatsioone ning visualiseerisime selle.
Jõudsime 21 meetrini.
See torkaks silma", põhjendab abilinnapea Olga Sõtnik.
Sõtniku meelest koht on parim võimalikest, kuna see jääb turistide marsruuti kõrvale Pirita spaa ja Tallinna botaanikaaeda sõites.
See ei peidaks ka vanalinna siluetti.
Tauno Kangro galeriis vanalinnas oli veel esmaspäevalgi innustunud meeleolu.
Kunstnik ise ei olnud linnas, aga galerist Pille Mägila tutvustas innustunult pronkskuju suurte peopesadega Kalevipojast kandmas paati.
Kuju sümboliseerib kangelase kojunaasmist pärast seda, kui ta oli teinud ringi maailmale peale.
Kangelase kätte on lisatud kunstniku poolt paat ja mõned inimfiguurid, mis sümboliseerivad eestlaste kojujõudmist.
Lisaks Skulptorite Ühingule boikoteerib projekti ka mõjukam Arhitektide Liit, kes on tülis linnaga ka uue linna haldushoone asukoha suhtes.
Tallinnas on võimul ainsa parteina Keskerakond, kes on ka varem pooldanud kõrghooneid.
Teiste kunstnike kriitika projekti vastu kasvas pärast seda, kui ideed pikalt propageerinud Kangro astus suvel Keskerakonna liikmeks.
Kriitika objektiks on olnud ka Kalevipoeg ise, kes legendi järgi loopis vaenlaste pihta suuri kivisid aga kes ka vägistas meres neiu.
On küsitud, kas ta on sobiv sümbol merele.
Konkursi tulemused avalikustatakse jaanuari lõpus ning kavanditest korraldatakse näitus.

Abilinnapea Sõtniku järgi kuju on kavas püstitada kahe tuleva aasta jooksul.