Kunstnikuühendused vaatavad viltu Tallinna lahte planeeritud hiigelsuurele Kalevipoja-kujule  Eesti kunstnikud vaatavad viltu kavatsusele püstitada Tallinna lahte mitmekorrulise maja suurune, 21 meetri kõrgune Kalevipoeg Eesti rahvaeepose samanimelise kangelase järgi.

Linna konkursile on tähtaegani esmaspäeval ainult kolm konkursikavandit esitatud.

Kalevipoeg on plaanis püstitada saja meetri kaugusele rannajoonest Tallinn - Pirita rannatee äärde.
Samal kohal rannas on nõukogude ajal olnud teise maailmasõja kangelastele püstitatud memoriaalikompleks, millest paistavad mereni kõrge obelisk ja rannatrepikoda.

Erimeelsused linna ja Kujurite Ühenduse vahel algavad juba kuju suurusest ning asukohast meres.
Eesti Kujurite Ühenduse idee kui niisugune on vananenud ega rahvaeepose kangelane mitte sobi nõukogude aegse memoriaalikompleksiga kokku.

Varem sügisel nii Kujurite kui Arhitektide ühendus kutsusid oma esindajad züriist ära, sest nad polnud rahul zürii bürokratismiga.

Ainuke sõltumatu kunstnikust liige linnapea Jüri Ratase juhtitud züriis on lõpuks enam maastikuarhitekt, kes on planeerinud linna parke.

Algurärase idee isa on siiski kunstnik, vaidlust äratav kujur Tauno Kangro, 40, kellel oli kavatsusel Kalevipoeg juba 1990.
-aastate lõpus.
Ideeks oli teha Tallinnasse sümbol, mis on Kopenhaagenist väikese mereneitsiga võrreldav.

Algupärases kavas oli Tallinna "Väike mereneitsi" ainult 14 meetri kõrgune, aga linna ettepanekul tõsteti kõrgus 21 meetri.

"Selgitasime välja, kuidas kuju sobib Maaarjamäe memoriaaliga kokku.
Pidasime arvestusi ja tegime selle visuaalseks.
Jõudsime 21 meetrile.
See paistab silma", põhjendab abilinnapea Olga Sõtnik.

Sõtniku sõnul on koht kõige parem võimalikest, sest see asub turistitee ääres minnes Pirita tervisekeskuse ja Tallinna botaanikaaia poole.
See ei varja mitte ka vanalinna siluetti.

Tauno Kangro galeriis vanalinnas valitses veel ka esmaspäeval innustunud meeleolu.
Kunstnik ise polnud linnas, aga galerist Pille Mägila esitles innukalt pronksist kuju, millel suure käega Kalevipoeg kannab laeva.

Kuju sümboliseerib kangelase naasmist koju pärast seda, kui ta oli maailma ringi sõitnud.
Kangelase käes on kujuri vaatenurga järgi veel paat ja inimkuju, mis sümboliseerivad eestlaste koju naasmist.

Lisaks Kujurite Ühendusele boikoteerib kujuüritust mõjuvõimsam Arhitektide Liit, mis tülitseb linnaga ka ms uue raekoja asukoha pärast.

Tallinnas valitseb keskerakond ainsana erakonnana.
See on varemgi olnud vaimustuses kõrgetest ehitustest.
Muude kunstnikute kriitika skulptuuriürituse pärast lisandus pärast seda, kui ideed pikka aega pakkunud Kangro astus suvel keskerakonda.

Kriitikat on saanud ka Kalevipoeg, kes viskas legendi järgi vaenlasi suurte kividega, aga oli ka neiu meres vägistamises süüdi.
On küsitud, kas ta on sobiv sümbol merre.

Kalevipoeg-võistluse tulemused kuulutatakse jaanuari lõpus välja, seejärel korraldatakse võistlustööde näitus.
Abilinnapea Sõtniku sõnul on kavas kuju tuleval ja järgmisel aastal püstitada.