Kunstiühingud vaatavad viltu Tallinalahte kavatsetud hiiglaslikule Kalevipoja kujule    Tallinna linnavalitsusele jäeti kolm võitlustööd    Eesti kunstnikud vaatavad viltu Tallinna kavale püstitada Tallinnalahte mitmekorruselise maja suurune, 21 meetrit kõrge Kalevipoeg rahvuseepose samanimelise kangelasisiku järgi.

Linna korraldatud võitlusele oli tähtaja lõppedes jäetud ainult kolm võistlusettepanekut.
Kalevipoeg on kavatsetud püstitada merre saja meetri kaugusele rannast Tallinnast Piritale viiva rannatee äärde.
Rannas on vastaval kohal teise maailmasõja kangelastele püstitatud mälestusmärgikompleks, kust paistavad merele kõrge obelisk ning rannatrepikoda.
Linna ja Skulptorite ühingu lahkhelid algavad kuju suurusest ja asukohast meres.

Eesti Skulptorite ühingu idee on tegelikult vananenud ega rahvuseepose kangelane sobi nõukogude aja mälestusmärgikompleksi kõrvale.

Varem sügisel nii skulptorite kui ka arhitektide ametiühingud tõmbasid oma esindaja ära ^züriist protestiks ^zrürii bürokraatlikkuse vastu.

Linnapea Jüri Ratase, 32, juhitud ^zürii ainukeseks sõltumatuks kunstnikuliikmeks on jäänud maastikuarhitekt, kes on plaaninud linna parke.

Algupärase idee isa on siiski kunstnik, vaidlusalune skulptor Tauno Kangro, 40, kes algas turustada Kalevipoja-üritust juba 1990. aastate lõpus.

Ideeks oli luua Kopenhaageni Väikse mereneiu taoline sümbool.
Algupärases kavas Tallinna "Väike mereneiu" oli ainult 14 meetrit kõrge, aga linna ettepaneku kohaselt kõrgust lisati 21 meetrini.

Mõtlesime järele, kuidas mälestusmärk sobib kokku Maarjamäe mälestusmärgikompleksiga.
Tegime arvestusi ja visualiseerisime seda.
Jõudsime tulemuseni 21 meetrit.
See ’tõrkaks silma’, põhjendab aselinnapea Olga Sõtnik.

Sõtniku järgi koht on ka võimalikult hea, sest see asub turismiliini ääres Pirita supelranna ja Tallinna botaanikaaia poole sõites.
Peale seda see ei varjuta vanalinna siluetti.
Tauno Kangro galeriis valitses veel esmaspäeval vaimustunud atmosfäär.
Kunstnik ise ei olnud linnas, aga galerist Pille Mägila esitles vaimustunult pronksikuju, milles suurte peodega Kalevipoeg kannab paati.
Kuju sümboliseerib kangelase kojutulekut reisilt, mille ta on teinud maailma ringi.

Kangelase käes on kunstniku vaate järgi veel paat ja mõned inimisikud, kes sümboliseerivad eestlaste kojutulekut.
Peale Skulptorite ühingut kujuplaani boikoteerib veelgi mõjukam Arhitektide liit, mis kakleb linnajuhatusega ka näiteks uue linnamaja asukohast.

Tallinnas on võimu juures ainukese erakonnana Keskerakond, mis on juba varem osutanud huvi kõrgete hoonete vastu.
Teiste kunstnikkute kriitika kujuplaani vastu kasvas pärast seda, kui ideed kaua aega turustanud Kangro liitus suvel Keskerakonda.

Kriitikat on saanud osaks ka Kalevipoeg ise, kes legenda järgi viskas kividega vaenlasi aga oli süüdi ka neitsi vägistamises meres.
On küsitud, kas tema on sobiv sümbool merre.

Kalevipoja-konkursi tulemused avalikustatakse jaanuari lõpus, ja pärast seda korraldatakse näitus.
Aselinnapea Sõtniku järgi kuju on kavatsetud püstitada tuleva ja järgmise aasta jooksul.