Kunstnike liidud vaatavat Tallinna lahte kavandatu hiiglasliku Kalevipoja kuju peale viltu  Tallinna linnavalitsusele esitati kolm konkursitööd  Eesti kunstnikud tõrjuvad Tallinna linna kava rajada Tallinna lahte mitmekorruselise elamu suuruse, 21 meetri kõrge Kalevipoja kuju Eesti samanimelise rahvuseepose kangelase järgi.

Linna poolt korraldatule konkursile oli tähtajaks esmaspäevaks esitatud vaid kolm tööd.

Kalevipoja kuju kavatsetakse püstitada merre 100 meetri kaugusele rannajoonest Tallinnast Piritale viiva rannatee äärde.
Sellel kohal rannas on nõukogude ajal Teises maailmasõjas langenutele avastatud memoriaalkompleks, millest mere suunast on nähtav kõrge obelisk ning kaldatrepp.

Linna ja kujurite ühingu erimeelsused algavad juba kuju suurusest ja asukohast lahes.
Eesti Kujurite Ühenduse (hinnangul?) on idee tegelikult vananenud ning rahvuseepose kangelane ei sobi nõukogudeaegse memoriaalkompleksi konteksti.

Varem sügisel nii kujurite ühingu kui ka arhitektide liidu esindajad lahkusid konkursikomisjoni koosseistust protestiks žürii bürokraatlikuse vastu.

Linnapea Jüri Ratase, 32, juhitud žürii ainus sõltumatu kunstnikust liige on lõpeks vaid linna parke kavandanud maastikuarhitekt.

Idee autor on siiski kunstnik, vaidlusalune skulptor Tauno Kangro, 40, kes hakkas Kalevipoja projekti reklaamima juba 1990 aastate lõpul.
Idee oli luua Tallinnale Kopenhaageni Väikese merineitsiga võrreldav sümbol.

Originaalplaanis Tallinna "Väike merineitsi" oli ainult 14 meetrit kõrge, aga linna ettepanekul kõrgust lisati 21 meetrini.

"Hindasime, kuidas skulptuur sobib kokku Maarjamäe memoriaalkompleksiga.
Tegime arvestusi ja visualiseerisime selle.
Jõudsime lõpptulemusena 21 meetrini.
See torkaks silma", seletab abilinnapea Olga Sõtnik.

Sõtniku hinnangul asukoht on parim võimalik, sest see on turismitee ääres sõites Pirita Spa’sse ning Tallinna Botaanikaaeda.
Kuju ei varjuta ka vanalinna siluetti.

Tauno Kangro galeriis vanalinnas valitses veel esmaspäevalgi vaimustunud meeleolu.
Kunstnik ise ei olnud kohal, aga galeriipidaja Pille Mägila näitas innukalt pronkskuju, kus Kalevipoeg kannab paati oma suurtes pihkudes.

Kuju sümboliseerib kangelase koju naasmist pärast tema maailmareisi.
Kunstniku nägemusena on kangelase käes veel paat mõne inimfiguuriga, kes siümboliseerivad eestlaste kojutulekut.

Peale Kujurite ühingu boikoteerib skulptuuriprojekti veel mõjukam Arhitektide Liit, kes tülitseb linnaga ka muu seas uue linnavalitsuse hoone asukoha pärast.

Tallinnas on võimul ainsana erakonnana Keskerakond, kes on varemgi osutanud kiindumust kõrgete hoonete vastu.
Teiste kunstnikute kriitika skulptuuriprojekti vastu lisandus, kui ideet kaua tuntuks teinud Kangro astus suvel Keskerakonda.

Kriitikat on pälvinud ka Kalevipoeg ise, kes legendi järel viskas vaenlasi suurte kividega aga oli süüdi ka neiu vägistamises meres.
On küsitud, kas tema on sobiv mere sümbol.

Kalevipoja konkursi tulemused avaldatakse jaanuari lõpul, pärast mida korraldatakse konkursitööde näitus.
Abilinnapea Sõtniku jutu järgi on kavas rajada kuju järgmisel ja sellele järgneval aastal.