Signe Baranderi Helsingi    Linnamuuseum tegi raamatu legendaarsest fotograafist  Raamat viib linnaekskursioonile saja aasta tagusesse Helsingisse    Helsingi rahvaarv ületas 100 000 elaniku piiri aastal 1902.

Kolme aastakümne jooksul see on kolmekordistunud.

Linna suur kasv ja muutused äratasid arhitektid ja Helsingi otsustajad jäädvustama kaduvat puumajade linna sada aastat tagasi.

Selle jaoks Helsingin kaupunginvaltuusto otsustas 1906 aastal asutada Muinsuskaite komisjoni, mis järgmisel aastal palkas tööle fotograaf Signe Branderi (1869-1942) .

Otsust on hiljem mitu korda kiidetud targaks ja perspektiivikaks.

Brander pildistas Helsingit seitsme aasta jooksul 1907-1913.
Töö tulemusena sündis 907 fotot, mis veel praegugi on Helsingi linnamuuseumi fotoahiivi tuumik.

Helsingi linnamuuseum on nüüd avaldanud Signe Branderi piltidest esimese teose, mis põhineb terviklikult tema fotodel.

Fotograaf Jan Alanco ja uurija Riitta Pakarinen on teinud raamatu, kus on umbes sada parimat Branderi Helsingiteemalist fotot.

Helsingi ajaloost ei ole avaldatud eriti palju raamatuid, kus ei oleks sees kasvõi mõnda Signe Branderi fotot 1900 aastate algusest.
Aga alles nüüd ta saab täielikult oma raamatu.

Muinsuskaitse komisjonis istusid omal ajal parimad linnapiltide ja kultuuriajaloo asjatundjad, muu hulgas arhitekt professor Gustaf Nyström, kes juhatas Helsingi linnaplaneeringut.
Komisjon tegi Branderi jaoks planeeringu kohtadest, kuhu oli kavandatud suuri muutusi.

Helsingi kasvas ja muutus mühinal 1900 aastate alguses.
Töölö ja Eira ehitamine oli algamas ja 1800 aastate esimesl poolel linna ehitatud ühe- ja kahekorruselised puumajad hakkasid taanduma kõrgete kivimüüride teelt.

Riitta Pakarise hinnangul Signe Branderi valik Helsingi fotograafiks oli iseenesest mõistetav.
Tal oli juba kogemust osava fotograafina ja eriti maastikkude pildistamisest.

Parkanis sündinud Brander õppis Helsingis joonistusõpetajaks, aga ta ei ole töötanud mitte kunagi õpetajana.
Selle asemel temast tuli fotograaf, kes ei hoolinud portreede pildistamisest ega ateljeetööst.
Tal oli muidugi sellel alalgi natuke kogemust Helsingi eri fotofirmades.

Ta tahtis hoopis välja.

Bander pildistas tolleaegse algelise tehnika kohta eriti osavalt linna- ja maastikupilte.

Ta ei rahuldunud paigalseisva arhitektuuriga.

Inimesed ja igasugu pisidetailid olid tema fotode elulisuse saladus.
Tema piltidel on peaaegu alati möödakäijaid,lapsi, kaupmehi, plitseinikke ja koduloomi.

Tihtipeale pildile sattunud on kohal olnud  juhuslikult.

Brander on palunud neid hetkeks peatuda, et pildistada.
Inimeste hea tuju põhjal võib järeldada, et Brander oskas asja esitleda ja äratada helsingilaste uudishimu.

Vahel on pikantne detail  trammirööbastel kõndiv koer või keset hoovi valjasteta seisev hobune.

Pildid raamatus on seatud järjekorda, nagu lugeja liiguks linnaekskursioonil saja aasta taguses Helsingis.

Ekskursioon algab Hermannist, jätkub Haganieme ja Kruunuhaka kaudu lõunapoolsetesse linnajagudesse ning sealt Kampi kaudu Töölösse.

Iga pildi kõrval on algupärane täpne kaart, mis räägib sellest, kustkohast pilt on tehtud ja kuhu suunda on vaadatud.

Kaart on praeguse aja lugejale möödapääsmatu asi, kuna linn on mõnedes kohtades muutunud tundmatuseni.
Näiteks Töölö oli  Branderi pildistamise ajal maakoht, kus venelased kasvatasid hesingilastele köögivilju.

Branderi ja komisjoni vahel tuli erimeelsusi 1913 aastal.
Protokollides ei ole erimeelsuste põhjusi.

Pakarise arvates tüli võis tekkida nii lihtsast põhjusest kui rahast.

Linnamuuseum palkas Branderi asemele uue fotograafi, aga Esimese Maailmasõja puhkemine 1914 lõpetas pildistamised aastakümneteks.

Organiseeritud linnaümbruse jäädvustamine taasalgas alles 1950 aastatel.
Linnamuuseum sai oma põhikohaga fotograafi alles 1981 aastal.

Brander jätkas fotograafitööd mujal Soomes.

Muu hulgas ta pildistas mõisaid.
Tema tervis ja nägemine nõrgenesid 1930 aastal glaukoomi  tagajärjel.

Brander sattus 1941 aastal Kivelä haiglasse, millest patsiendid hiljem sõja tõttu siirdati Nikkilä psühhoneuroloogia haiglasse.

See üleviimine ei olnud põhjustatud Branderi meeltesegadusest, kuigi sedagi on kunagi väidetud.
Sõjaoludes 1942 aastal Nikkilä haiglas surid nälga umbes 200 patsienti.

Nende hulgas oli ka Helsingi legendaarne fotograaf Signe Brander, kes maeti koos teiste patsientidega ühishauda.