Kunstnike liidud vaatavad viltu Tallinna lahte plaanitud hiigelsuure Kalevipoja kuju peale  Tallinna linnale laekus kolm võistlustööd  Eesti kunstnikud vaatavad viltu Tallinna linna plaani peale rajada Tallinna lahte kõrghoone kõrguses, 21 meetrine Kalevipoeg Eesti samanimelise rahvuseepose kangelaskuju järgi.

Linna poolt korraldatud võistlusele oli tähtajaks esmaspäeval laekunud ainult kolm võistlustööd.

Kalevipoeg on plaanis püsti panna merre saja meetri kaugusele rannast Pirita tee äärde.
Vastava koha peal rannas oli nõukogude ajal Teise maailmasõja kangelaste mälestuseks rajatud mälestusmärkide kompleks, millest oli merele näha kõrge obelisk ning kaldatrepp.

Juba kuju suurus ja koht meres tekitavad erimeelsusi linna ja Skulptorite Ühingu vahel.
Eesti Skulptorite Ühingu idee iseenesest on vanenud ja rahvuseepose kangelane ei sobi nõukogudeaegse mälestusmärgi juurde.

Varem sügisel nii skulptorite kui ka arhitektide ametiühingud kutsusid tagasi oma esindajad žüriis protestina selle vastu, et žürii ülekaal on ametnike käes.
Linnapea Jüri Ratas (32) juhitud žürii ainsaks sõltumatuks kunstnikust liikmeks on jäänud maastikuarhitket, kes on planeerinud linna parke.

Alguses oli idee isaks siiski kunstnik, vaieldud skulptor Tauno Kangro (40), kes hakkas Kalevipoeg-projekti turundama juba 1990ndate lõpus.
Ideeks oli luua Tallinnale sümbol, mida saaks kõrvutada Kopenhaageni Väikese Merineitsiga.

Originaalplaanis oli Tallinna "väike merineitsi" kõigest 14 meetri kõrgune, aga linna ettepanekul lisati selle kõrgust kuni 21 meetrini.

"Vaatasime, kuidas kuju Maarjamäe mälestusmärkide kompleksi juurde sobib.
Tegime kalkulatsioone ning visualiseerisime seda.
Saime tulemuseks 21 meetrit.
See hakaks silma", põhjendab asja abilinnapea Olga Sõtnik.

Sõtniku järgi on koht parim võimalik, kuna see jääb turistidele tee peale Pirita spasse minnes, samuti jääb see tee peale botaanikaaia poole minnes.
Ka ei hakka see varjama vanalinna siluetti.

Õhkkond Tauno Kangro vanalinna galerii oli ka esmaspäeval veel vaimustunud.
Kunstikku ennast linnas ei olnud, aga galerist Pille Mäglia tutvustas vaimustunult pronksist kuju, suurte kättega Kalevipoega paati kandmas.

Kuju sümboliseerib kangelase kojutulekut pärast ilma peal ringi rändamist.
Kunstiku äranägemise järgi on kangelase käes paat ning mõned inimsekujud, mis on eestlaste kojutuleku sümboliteks.

Lisaks Skulptorite Ühingule boikoteerib kujuprojekti mõjukam Arhitektide Liit, mis on linnaga tülis muu hulgas uue raekoja asukoha pärast.

Ainsa erakonnana on Tallinnas võimul Keskerakond, mis on ennegi kõrgeid ehitisi eelistanud.
Teiste kunstnike kriitika kujuprojekti vastu suurenes pärast seda, kui ideed ammu turundanud Kangro suvel Keskerakonnaga liitus.

Kriitika osaliseks on saanud ka Kalevipoeg ise, kes legendi järgi pildus vaenlasi suurte kividega aga ka vägistas neidu meres.
On küsitud, kas ta on sobiv sümbol merre.

Kalevipoja võistluse tulemused avalikustatakse jaanuari lõpus, mille järel võistlustöödest korraldatakse näitus.
Abilinnapea Sõtniku järgi kavatsetakse kuju püsti panna järgmise ja ülejärgmise aasta jooksul.