Kunstnikude liidud vaatavad vildu Tallinnalahte kavandatud Kalevipoja hiiglaskuju peale  Linnavalitsusele laekutati kolm konkursitööd  Eesti kunstnikud vaatavad viltu linna plaani peale paigutada Tallinna lahte korrusmaja suurune, 21 meetri kõrgune Kalevipoja kuju Eesti rahvuseepose kangelase järgi.

Linnavalitsuse poolelt korraldatud konkursile andi kuni tähtaja lõppeni ehk esmaspäevani sisse ainult kolm konkursikavandit.

Kalevipoja kuju kavatsetakse ehitada saja meetri kaugusele rannast Tallinnast Piritale (viia) rannatee äärde.
Sellel kohal on ranna poolel nõukogude ajal teise maailmasõja kanglastele ehitatud memoriaalkompleks, millest on merele näha kõrge obelisk ja rannatrepp.

Linna ja Eesti kujurite ühenduse (EKÜ) vahel on erimeelsusi alates skulptuuri koost ja asukohast.
EKÜ idee on tegelikult vananenud ega rahvuseepose kangelase õige asu-paik ole nõukogude aegase memoriaalkompleksi ühenduses.

Varem sügisel astusid ning kujurite ühenduse kui ka arhitektide liitu esindajad tagasi züriist protesteeritades selle vastu, et züriis on liiga palju ametnikke.

Tallinna linnapea Jüri Ratase, 32, juhtimas komisjonis oli lõpetuseks ainult üks sõltumatu kunstiala liikme: linna parke projekteerinud maastiku-arhitekt.

Algupärase idee isa on ikkagi kunstnik ja vaidlusalune kujur Tauno Kangro, 40, kes hakkas oma Kalevipoeg-ideed juba 1990.
-aastade lõpul tuntuks tegema.
Tema idee oli kujundada Tallinnale sarnane sümbol kui Väike merineitsi (Kööpenhaminas).

Algusest peale oli kavatsus ehitada ainult 14 meetri kõrgune Tallinna "Väike meri-neitsi", aga linnavalitsuse poolelt pandi selle juurde kuni 21 meetrini.

"Vaatasime, kuidas kuju sobib Maarjamäe memoriaalkompleksi juurde.
Teime sellest arvestusi ja visualiseerime selle.
Jõudsime 21 meetrile.
See oleks selgesti näha", seletab abilinnapea Olga Sõtnik.

Sõtniku sõnul on asupaik ka kõige parim, sest see on turistide tee äärel kui nad sõitavad Pirita spasse ja Tallinna botaanikaaiasse.
Samuti pole kuju siin häireks vana-linna siluetile.

Tauno Kangro galeriis vanalinnas valitses veel esmaspäevalgi innustus.
Kunstnik ise polnud linnas, aga gallerist Pille Mägila näitab innuga ette pronkskuju suurde peodega paadi kandvast Kalevipojast.

Kuju on sümboliks kangelase koju naasmisele päraste tema ringikäimist.
Kangelase kätte on kunstnik veel lisanud paadi ja möned inimfiguurid sümboliseerima eestlaste koju naasmist.

Peale Eesti kujurite ühenduse boikottib kuju kavandust ka mõjukam Eesti Arhitektide liit (EAL), mis on linnaga riius ka uue linnavalitsuse hoone asukoha pärast.