Loomeühendused vaatavad viltu Tallinna lahte kavandatud hiiglaslikule Kalevipoja kujule     Eesti kunstnikud vaatavad viltu Tallinna linna kavatsusele püstitada Tallinna lahte paneelmaja suurune, 21 meetrit kõrge Kalevipoeg, samanimelise Eesti rahvaeepose kangelase järgi.

Linna korraldatud konkursile oli tähtajaks laekunud ainult kolm ideeprojekti.
Kalevipoeg on kavas püstitada merre saja meetri kaugusele rannajoonest, Tallinnast Piritale viiva rannatee äärde.

Samal kohal on kalda ääres nõukogude võimu ajal rajatud teise maailmasõja kangelastele pühendatud memoriaalkompleks, millest paistab merele kõrge obelisk ning rannatrepp.

Linna ja skulptorite liidu eriarvamused algasid juba kuju suurusest ja asukohast meres.
Eesti Kujurite Ühenduse [hinnangul] idee iseenesest on aegunud ja rahvuseepose kangelane ei sobi nõukogudeaegse memoriaalkompleksi juurde.

Varem sügisel astusid nii skulptorite kui ka arhitektide ühenduste esindajad ideekonkursi komisjonist tagasi, protestides žürii bürokraatlikkuse vastu.

Linnapea Jüri Ratase, 32, juhitud komisjoni ainus järele jäänud sõltumatu kunstiline liige on maismaaarhitekt, kes on planeerinud linna parke.

Algupärase idee isa on siiski kunstnik, vaieldav skulptor Tauno Kangro, 40, kes alustas Kalevipoja turustamisega juba 1990ndate lõpul.
Ideeks oli kujundada Tallinnale Kopenhaageni Väikse merineitsiga võrreldav sümbol.

Algses kavandis Tallinna "Väike merineitsi" oli ainult 14 meetrit kõrge, aga linna ettepanekul see kasvas 21 meetriseks.

"Vaatasime, kuidas kuju sobib kokku Maarjamäe memoriaalkompleksiga.
Tegime arvestusi ja visualiseerisime need.

Otsustasime 21 meetri poolt.
See paistaks silma", põhjendab aselinnapea Olga Sõtnik.
Sõtniku arvates ka asukoht on parim võimalik, sest see jääb turistimarsruudi äärde teel Pirita sanatooriumisse või botaanikaaeda.
See ei piira ka vanalinna siluetti.
Tauno Kangro ateljees oli veel esmaspäevalgi vaimustunud õhkkond.
Kunstnik ise ei olnud linnas, aga galerist Pille Mägila tutvustas vaimustunult pronkskuju, kus suurte kätega Kalevipoeg tassib paati.

Skulptuur sümboliseerib kangelase kojunaasmist pärast seda, kui ta on rännanud ümber maailma.
Kangelase käes on kunstniku visiooni tulemusena veel paat ja mõned inimkujud, kes sümboliseerivad eestlaste kojutulekut.

Peale Kujurite ühenduse boikoteerib skulptuurtehingut ka mõjuvõimsam Arhitektideliit, mis on tülis linnaga ka näiteks uue raekoja asukoha suhtes.

Tallinnas on ainuvõimul Keskerakond, mis on ka varem näidanud poolehoidu kõrgete ehituste vastu.
Teiste kunstnike kriitika skulptuurtehingu vastu kasvas pärast seda kui ideed kaua aega turustanud Kangro liitus Keskerakonnaga.

Kriitika osaks on saanud ka Kalevipoeg ise, sest legendi järgi ta küll loopis vaenlast suurte kividega aga oli ka süüdlane neiu vägistamises meres.
On küsitud, et kas ta on sobiv sümbol meres.

Kalevipoja konkursi tulemused avaldatakse jaanuari lõpul, mille järel võitlustöödest korraldatakse näitus.

Abilinnapea Sõtniku järgi on kuju kavas püstitada aastate 2007 ja 2008 jooksul.