Kunstnike ühingud vaatavad viltu Tallinnalahte plaanitu hiiglaslik Kalevipoja kujule.

Tallinna linnale jäeti kolm konkursitööd  Eesti kunstnikud vaatavad viltu Tallinna linna plaanile püstitada Tallinna lahte korrusmaja mõõdulist, 21 meetrid kõrget Kalevipoega (eesti samanimelise rahvaeepose vägilase järgi).

Linna korraldatud konkursile jäeti tähtaja jooksul ainult kolm konkursiettepanekud.

Kalevipoeg on kavatsus püstitada merre saja meetri kaugusele rannast Tallinnast Pirita poole suunduva rannatee kõrvale.
Praegu seisab seal nõukogudeajast teise maailmasõja sangaritele rajatud mälestussammaste kompleks, millest on näha merele kõrge obelisk ning rannatrepid.

Linna ja skulptorite lahkarvamused saavad alguse alates kuju suurusest ning asukohast meres.
Eesti Kujurite Ühingu idee on iseenesest vananenud ega rahvuseepose vägilane sobi nõukogudeaja mälestussambakompleksiga kokku.

Juba varem sügisel lahkusid nii skuptorite kui ka arhitektide esindajad žüriist kui protestiks žürii ametnikkude vastu.

Linnapea Jüri Ratase, 32, juhitava žürii ainus sõltumatu kunstnikliige oli lõpuks maastikuarhitekt, kes on planeerinud linnale parke.

Algupärase idee isaks peetakse siiski kunstniku, vaidlusealust Tauno Kangro, 40, kes hakkas pooldama Kalevipoja püstitamist juba 1990.
lõpus.
Idee oli rajada Tallinnale samasugune sümbool nagu on Väike merineitsi on Kopenhagenile.

Algupärases plaanis oli Tallinna "Väike merineitsi" ainult 14 meetrid kõrge, aga linna ettepanek tuli lisada kõrgust kuni 21 meetrini.

"Vaatasime, kuidas kuju sobiks Maarjamäe mälestuskompleksiga kokku.
Kalkuleerisime ja visualiseerime.
Siis otsustati et 21 meetrid oleks kõige parem.
Se jääks kohe silma", põhjendab abilinnapea Olga Sõtnik.

Sõtniku meelest on ka see koht kõige parim, sest see jääb tee peale Tallinnast Pirita spasse ning botaanikaaeda.
Ega ei sega vana linna silhuetti.

Tauno Kangro vanalinnas asuvas galleriis valitses veel esmaspäevalgi innustunud meeleolu.
Kunstnik ise polnud linnas, aga gallerist Pille Mägila näitas innukalt pronksist kuju, milles suurte kätega Kalevipoeg kannab paadi.

Kuju sümboliseerib sangari kojutulek pärast seda, kui ta oli ilma ringi käinud.
Sangaril on käes paat ja mõned inimolendid, mis sümboliseerivad eestlaste kojutulekut.

Peale skulptorite ühingu boigoteerib projektit ka mõjukam Arhitektide Ühing, mis linnaga vaidleb mh ka uue linnavalitsuse hoone asukohast.

Tallinnas on voli ainult Keskerakonna käes, ja sellele on väga meeldinud juba varem kõrged ehitised.
Ülejäänute kunstnikute kritiik projekti vastu suurenes siis, kui Kangrost suvel sai Keskerakonna liige.

Kriitika on esitatud ka Kalevipoja vastu, kes muinasjutu järgi viskas suuri kivi vaenlaste kaela, aga siis vägistas ka meres üht neiukest.
Küsitakse siis, kas tema üldse on merre sobiv sümbol.

Võistluse tulemused avaldatakse jaanuari lõpus.
Pärast korraldatakse töödest näitus.
Abilinnapea Sõtniku järgi kuju on kavatsus rajada järgmise ning ülejärgmise aasta jooksul.