Keelte ja nende seisukorra arenemine ja meedia  Tavaliselt igal nähtusel on kahetised mõjutused teistesse, sellesse liituvatesse nähtustesse.
Sõltub muidugi vaatevinklist ja sellest, kelle poolele asetutakse, millisena nähtus näib.
Kui keelele, mida varem ainult räägiti, tehakse kirjakeel, see muidugi saab keele seisukorra paremaks.
Ja kui on kirjakeel, on (peaaegu) alati ka meedia, milles seda kasutatakse.
Meedia on üks tegur ka selles, miks kirjakeelt arendatakse.
Tahtakse, et oma rahval oleks sama hea aja- ja ilukirjandus kui teistelgi rahvastel.
Keel hakatakse kasutama rohkem ja seda koos lugemise ja kirjutamisega hakatakse õpetama lastele.
Keele seisukord siis saab palju paremaks kui see varem oli.
Inimeste keeleline teadlikkus areneb ja kasvab.

Sellesse liitub ka see, et kui keelt kirjutatakse, meedias ja mujal, on võimalik saada teada selle aja keelest ja kultuurist ka palju hiljem, kasvõi mitme saja aasta pärast.
See on hea keelele ja selle uurimisele iseennale, aga kasuks ka üldises keelte uurimises, näiteks keeletüpoloogias.
Saadakse teada, millisi keeli on olemas, kui palju, ja millised on nende suhed.

Soome keelel ei ole väga vana kirjutamise ja meedia traditsioon.
Soome keelt hakati kirjutama 1500-ndail aastail.
Esimesed kirjutised olid enamasti usulised, näiteks Piibel ja palveraamat.
Hiljem keelt hakati kirjutama ka mitteusulistes ühendustes, näiteks meedias.
Esimesed ajalehed tulid siis hiljem kui kirjutatud keel üldse, aga nad olid muidugi väga tähtsad ühiskonnale ja keelekasutusele ka - usulik keel erineb ilmalikust keelest.

Meedial võib ka teistsugune mõju keele arenemisele olla.
Kui riigis on rohkem keeli kui ainult üks, mis on kõige üldisem olukord, tavaliselt ühel, kõige suurimal nendest on parim seisukord ja ainult seda kirjutatakse, õpetatakse koolides ja kasutatakse avalikus elus.
Teiste keelte räägijad sattuvad selle suurima keele mõjupiirkonda: nad peavad seda osama et kooli minna ja koolis nad õppivad seda veel rohkem; kui nad tahavad midagi maailmast teada saada, on tarvis suurimat keelt osata et ajalehti lugeda; kui nad tahavad midagi tööd, eriti avalikku tööd teha, nad peavad jällegi avalikkuse keelt osata.

Sellest järgneb kahjuks tavaliselt see, et teiste keelte räägijad loobuvad oma keelest, sest suurema keele oskamisest on rohkem kasu ja sellele lisaks see tundub toredam olevat.
Lähemas ajaloos on väga palju näiteid sellest.
Keelte suremist oleks võimalik aeglustada natuke, kui nendele tehaks kirjakeel ja kui seda hakataks õpetama koolides, kasutama meedias ja sellel kirjutataks aja- ja ilukirjandust.

Meedial on veel üks võimalik mõjutustava keelte seisukorra arenemises.
Kui meedias kirjutatakse keeltest, mille seisukorda tuleks parandada, inimesed teaksid nendest rohkem ja midagi võiks teha.
Avalikkus võib aidata.