Meedia    Erinevad meediad ja kommunikatsioonivahendid on mõjutanud inimkonda selle terve oma olemasolu aja, lapsepõlvest tänapäevani.

Enne tänapäeva informatsioonirikka meediaühiskonna kujunemist, informatsioon liikus ühest kohast teise näiteks õukondade seltskondlikutel kokkusaamistel, narride lauludes ja saadikute vahel, teatrinäidenditel või kirikuõpetajate suulistel kõnedel ja jutlustel.
Kirik mõjutaski inimeste igapäevaelu tähelepanuväärselt ja Johannes Guttenbergi leiutis trükioskus tegi võimalikuks ka trükitu sõna laiemale lagunemise.

Piibel ja teised kiriklikud kirjutised olid aja jooksul esimesed väga tähtsad massimeedia informatsioonikanalid, kuigi neid ei osanud suurim osa inimestest lugeda.
Aga siiski viimati piibli tõlkimine ladina keelest rahvakeelde oli niiöelda meedia suur võit.
Mõistagi oli Soomes Mikael Agricola see tegelane, kes oli tugevasti seotud esimeste "meediatega".

Soome esimesed ajalehed ilmusid 16. sajandil ja reeglipäraselt need hakkasid ilmuma 17. sajandil.
Trükioskuse järel meedia tööriistana on hiljem olnud nii telegraaf, telefon ja selle eelkäijad, kui ka gramofon ja raadio, mis ulatus ka vahepeal igaühe perekonna elutuppa, ja mida alguses kasutati vist ka info edastamiseks militaarses ja poliitilises tähenduses.
Press, kinofilmid ja telekas ning esimesed reklaamid 19. sajandi lõpul tulid ka osaks meediaühiskonda.
Tänapäeva meediat valitseb suur spekter erinevaid tehnilisi abivahendeid, on arvuti, internet ja selle kõrval ka muu digitaalne kommunikatsioon.

Aga mis term meedia siis tegelikult tähendab?

Vikipeedia järgi ladina keele sõna meediumi tähendab ´keskel olevat´ ja on tegelikult informatiooni kandjate ühine nimetus.
Wikipedias meedia on väga lai mõiste, aga peamiselt - turustamiskommunikatsiooni ametkonna järgi - on meedia reklaamiabinõu millega sõnum saadetakse objektile teada.
Meedia võib siis olla ükskõik mis massikommunikatsioonivahend või tihtipeale ka lihtsalt massikommunikatsioon.

Juba eespool mainitul massikommunikatsioonil on nüüdsel ajal väga suur roll ka tavalise inimese tavalises elus.
Ei ole vist väga valesti väljendatud, et meedia kuidagi ka loob inimese elu.
Või vähemalt teatu tõelisuse, milles inimene elab, mis on meedia poolt loodud.
Täpsemalt siis, inimese teadmine põhineb meedia mõjule ja kõik see informatsioon, mis ajutes liigub ongi minu arvates põhimõtteliselt pärit erinevatest meediatest, massikommunikatsioonivahendite puhul.
Kõik mis naabrimaade valimistel näiteks juhtub, või kus käib sõda, kes on saanud miss universumiks, või kuidas linnugripp hirmu peale ajab, kui ajab.
Ja alati, mida suurem osa informatioonist on saada meediate kaudu, seda suurem on ka nende väärsus.
Kas asjade tõeline olukord on siis ka nii kui meedias öeldakse, või on kõik veel hullem?
Muidugi on meedia mõiste inimeste poolt loodud asi ja suur osa informatsioonist käsitlebgi teemasid, millest räägitakse üldiselt.
Põhimõte on anda inimestele teada, mis maailmas toimub.

No, minu arvates, kui praegusel hetkel meie maades ei ole olemas kontrolli alt väljunud olukorda, või rahvusvahelist kriisi, pole mingit küsimust, et meedia poleks põhimõtteliselt usaldusväärne asi.
Teine asi on tänapäeval reklaam, mis loob oma maailma või siis muidugi meedia usaldatavus kriisi või sõja ajal.
Ühe näite võiks tuua natsi- või nõukogude aja propagandast.
Tollal loodi meedia poolt ka kohati uus ametlik tõelisus, siis nendel, kes olid poliitilise võimu valdajad, oli ka tegelik võim - massimeedia võim.
Või näiteks Ruandas üks raadiokanal andis inimestele teada asju, väga subjektiivselt.
Samuti Balkani sõjas telepropagandal oli suur tähendus sõja algamisega.
Sõda on keeruline asi ja selle peale mina germanistina täpsemalt ei mõtle, aga tahtsin rõhutada seda, kui suur vist ka meedia võim võib olla.

Asi ongi tänapäeval rohkem selles, et mis sellest informatsioonist, mille hulgas meie elame on meie jaoks tähtis?

Millises "meediatõelisuses" me elame?
Sellises, kus informatioonit muudkui tuleb ja võtame kõige vastu nagu veel nägemisvõimatu linnupoeg, või kriitiliselt vaatame ja mõtiskleme selle peale, et mis just meie jaoks võiks tähtis olla?
Et kas tegelikult küsimus on selles, et meedia toob meile nii palju informatsiooni, et meil polegi võimalik seda kõike vaikides vastu võtta?

Muidugi ikka võib mõelda selle peale, et mis on need meediakanalid, kust oleks leida see kõige täpsem informatsioon just enda jaoks - ja et kas Matti ja Mervi tõesti jälle teineteist armastavad...