Meediast  Praegu on Soomes nii et üle maa ilmub üks ja sama ajaleht Helsingin Sanomat.
Olukord ei alati ole olnud selline.
Tõsi küll ilmub teisi ajalehte ka, näiteks Turus, Tampereel, Jyväskyläs, Kuopios ja Oulus, aga neil ei ole tähendust kogu maas, ainult nondes linnades ümbrusega.
Ajakirjanduse peaks olema mitmekülgne et sönavabadus täituks.
HS on saanud sellise jalaaseme et inimesed usuvad et kõik mida selle leheküljetel kirjutatakse on täielikult tõtt.
Või teiste sõnadega sellel mida muud ajalehed kirjutavad ei ole midagi erilist tähendust, sellepärast et lugejad ei loota nende peale samuti.
Näiteks uute raamatute kriitikad on tähtisad ja loetud ainult kui nad ilmuvad HS:s.
Niisiis sõbrad Oulus tellivad HS sest et soovivad Soome kultuurielu silmas pidada.
Ikkagi on nii kui Helsingin Sanomate kultuurtoimetuse uus peatoimetaja räägis pühapäeva Hufvudstadsbladeti leheküljel, et ka suure ajalehe tekst on ainult ühe inimese arvamus, aga kui kõik selle lugevad see läheb tõeks.

Isiklikult hakkas mind ärritama Helsingin Sanomate komme ja üritus mõjuda lugijate mõtlemisesse või arvamustesse.
On muidugi kui vette joonistatud joon see millal on küsimus tahtlikult mõjumisest või ainult teadmise jagamisest.
Ma ei taha räägida objektiivsest ajalehte kirjutamisest kui sellist oleks aga Helsingin Sanomate tavas kirjutada asjadest või neid kõrvale jätta ja et inimesed seepärast samuti arvavad, on hakkanud mind ärritama nii palju et praegu en seda ajalehte loe.
Tellisin läinud kuus Hufvudstadsbladetit.
Kodus käis nii et abikaasa tahtis ka ilma HS olla ja soovis Helsingin Sanomate tellimise lõpetada ja hakada soomerooslaste ajalehte ka lugema.
Eesmas nädal on nüüd läinud aga temal HBL ei meeldi, ei igatahes veel, ja ta käib raamatukogus ajalehte lugemas sest on harjunud Helsingin Sanomatega.

Kui Soomes televiisorit hakkatas vaatama oli pikk aeg sellist et kõik soomlased nägid sarnased kavad.
Konkreetselt tajusin selle üks kord kui olin ema juures käimas ja tähele panin et tema televiisoris oli täielikult erinevad programmid kui mul oma kodus.
No, samuti tean et noored inimesed vaatavad täiesti muud kui mina.
Kui meid külastas kaks gümnaasiumiõpilast, vaatasime nendega Idols-kavat, ilma neid oleks programm jäänud ilma nägemata.
See oleks olnud kahju, oli uskumatu vaadata sellest programmit, kui noored inimesed sattusid võib-olla siirade aga igal juhul vastutamatute arvustajate kätte.
Oleks olnud ime kui programmist ei oleks räägitud avalikkuses.
On niisiis hea vahetada kanalit aeg-ajalt.

Raadio oli mu oma elu eesmas meedia mida kasutasin.
Ja praegu sellest on tulnud jälle mulle tähtis: on huvitavat kuulata erinevaid kavu ja samal ajal suudab teha midagi muud.
On mitmeid kanalit keid on võimalik kuulata.
Muusikat kuuldub palju, kui oleks nooreks teadnud et tuleb aeg millal raadio saadab enam kui ühe "Kerge pooltundise" päevas.
Tõsi küll mulle meeldib kõnekavad harilikult.
Internetist mulle ei ole kombeks tulnud lugeda kodumaa uudiseid aga kui tahan näiteks Eestist midagi teada, lahti teen arvutit.
Internet on võimalikuks teinud lugijate ja kuulijte ning meedia omavahelise vestlemise, ja arvan et see tuleb veel tähtisam.