On olemas mitmeid erinevaid meediatüüpe.
Paar aastat tagasi oleks olnud kerge öelda, et televiisor on kõige võimsaim meediavahend, aga ilmselt nüüd kõige võimsamaks meedia vahendiks on ikkagi internet.

Vaatame esialgu milline lugu televiisoriga on.
Esimesed televisioonisaatet hakkasid Eestis tulema juba viiekümnendatel aastatel.
Kui neid varajaseid saateid või filme vaadata, tunduvad nad palju huvitavamatelt kui praegused filmid ja igasugused seriaalid.
Kui võtta suvaliselt näiteks kümme ameerika kaklus -või seiklusfilmi, on nad üksteisele kõik üsna sarnased.
Muidugi on mingisuguseid väikseid erinevusi, nagu näitlejad, nimed ja ümbrus.
Ühist neile jällegi on see, et nende peale kasutatkse väga suuri rahasi, näitlejad on tavaliselt kõigile tuttavad Hollywood sangarid ja mida rohkem püss paugub seda parem film on.
Njah, kui reede õhtul midagi muud teha pole siis võib muidugi minna kümne euro eest kinno istuma oma kommipakkiga ja vahtida ameerika erakordseid ja huvitavaid filme.

Tavaliselt on lõpp nagu nii arvata.
See kes oli paha saab peksa ja läheb vanglasse.
Ma ei imesta ültse seda, et sellistele ameerika filmidele soovitatakse aastavanuseid, kes seda "tohib" ja kes ei tohi vaadata.
Ühel kursusel professor rääkis, et tema luges enda lapsele muinasjuttu, milles oli hirmus kaklus ja peksmine.
Professor ise mõtles, milline hirmus lugu see muinasjutt oli, aga tema laps ei pannud seda tähelegi, vaid see nagu oli lapse jaoks üsna normaalne asi.
Vanasti tõesti telekas ju ei näidatud selliseid asju, mida nüüd näidatakse.
Mulle tulevad meelde sellised vanad Charlie Chaplini filmid, kus keegi ei rääkinud midagi ja midagi paha põhimõtteliselt ei tehtud kellelegi.

Kui nenedes vanades filmides tehti paha, siis se oli ainult naljakas, mitte selline kus veri lendas seintele ja ei tea kuhu veel.
Nüüd on igasugused Tarantino filmid, kus kaklemine ongi see kõige olulisem asi filmis.
Sellest on palju räägitud, et kui väiksed lapsed vaatavad selliseid filme, kas nad mõtlevad, et nii peabgi kõik probleemid lahendama.

Siis on veel seriaalid.
Eriti huvitavad seriaalid on muidugi ameerika seriaalid.
Paar sõna siis näiteks Vapratest ja ilusatest.
Kõik tunnevad seda seebikat ja ma arvan, et just selle pärast ta ongi veel naljakam kui teiset ameerika seebikad.
Ma ausalt öeldes ei teagi kui kaua Vaprad ja ilusad on jooksnud, aga seda ma tean, et liiga kaua.
Üks osa kestab umbes 40 minutit ja selle aja sees ajatakse väga palju loba.
Kui seda seebikat vaatakas ainult korra aastas 40 minutit, olen ma kindel, et saaks üsna kiiresti pihta sellele, mis seal juhtunud on ja millest räägitakse.
No muidugi on ka mõned eesti ja soome seebikad sellised jamad, aga kõige kergem on alati süüdistada Ameerikat.
Essee käsitleb meediat, nii et nüüd veel ka teistest meediavahenditest.

Ajalehed on ka mõjukad meediavahendid.
Täna päeval kahjuks lehed hakkavad vaikselt muutuma internettrükkideks.
Selle pärast ongi lahe hommikul paperist tehtud lehte lugeda ja nautida.
Muidugi internetiga on see hea asi, et kui midagi uut juhtub kusagil, siis saab seda kohe sealt lugeda, lehest alles järgmine päev.
Lehtedes on tähtsad arvusmood.
Nende kaudu inimesed võivad mõjutada teisi ja panna neid mõtlema.
Internet on täna päeval liikagi mõjukas.
Selle abil saab juba kõike teha.

Võib tellida süüa koju, helsitada ilma rahata sõbrale, tellida erinevaid reisipileteid, kuulata muusikat, tellida riideit, vaadata igasuguseid televiisoriprogramme, käia oma pangaarvet vaatamas ja nii edasi.
Interneti abil on täna päeval ilmselt võmalik oma elu elada minemata ülde ise välja.
Oleks huvitav kui keegi seda prooviks.
Muidugi tööle paeb minema, aga kui oleks freelancer -töötaja, siis ka see probleem oleks lahendatud.