Saame tuttavaks.
Ma olen Eesnimi.
Praegu ma elan Tšuvašias.
Ma sõitsin siia 4 kuud tagasi oma abikaasaga.
Minu abikaasa oli komandeeritud töölt.
See riik - on minu abikaasa kodumaa.
Ma, nagu dekabristi naine, sõitsin temaga.
Siin me peame elama veel 5 kuud.
Me elame mitte linnas, aga maal, tema emaga.
Mulle ei meeldi elada seal.
Maal on palju tööd, aga ma ei armasta töötada.
Väga tore, et külas ei ole koduloomi ja ma abistan ema aias.

Ma töötan vene keele repetiitorina.
Siin inimesed räägivad oma keeles.
Tšuvašias me olime ajuti ja mul ei ole soovi õppida nende keelt.
Peres me suhtleme vene keeles, aga omavahel nad räägivad oma keeles ja mulle see ei meeldi.
Tšuvašias rahvaraha on rublad ja minu jaoks oli raske ühest raha teise minema.

Siin on hea kliima.
Ta sobib mulle.
Kui oli +30° siis ma ei tundsin kummi.
Siin on tore rahvaköök.
Eriti mulle maitsevad "Hup - lup" ja koogid ja pirukaid vene ahjast.

Kahjuks, kodus ei ole interneti ja helistamine Eestisse on kallid.
See tähendab, et mul ei ole Eesti side.

Eestis jäid vanemad, sõbrad ja koer.
Ma elan väga üksildaselt.
Ma igatsen oma kutsika järele.
Ma püüan helistada emale, aga puhkepäevadel ma sõidan linna interneti kohvikusse.
Ma kirjutan kirju oma sõpradele ja saadan fotot.
Suvel me tuleme Estisse ja uuesti ma olen rõõmus ja õnnelik, et ma olen oma kodus, oma perega, sõpradega ja koeraga.