Linnugrippi nakatumise oht on jätkuvalt väike    02.
03.
2006  Tänases Eesti Päevalehes on (ilmuma) ilmunud väärinfo, mis ütleb, et linnugrippi võib (nakatama / nakatuma) nakatuda kuni veerand Eesti elanikest.
Linnugripi tüvi H5N1 ei nakka inimeselt inimesele ja sellepärast on võimalik vaid üksikute inimeste nakatumine.
Tervishoiuameti juhi Üllar Kaljumäe sõnul on terves maailmas alates 2003. aastast laboratoorselt kinnitatud linnugripi juhtumeid 173.
"Kui inimese linnugrippi nakatumine peaks Eestis juhtuma, siis on tegu üksikute inimesega", täpsustas Kaljumäe.
Üllar Kaljumäe rääkis kommentaaris pandeemilisest gripist, milleks Tervishoiuamet ja Sotsiaalministeerium ennetavalt (valmistama/valmistuma) valmistuvad.

Pandeemiline viirus võib (tekkima/tekitama) tekkida kui linnugripp ja tavagripp (ühinema/ühendama) ühineda.Linnugripi tüvi H5N1 ei (tekkima/tekitama) tekita pandeemiat, selleks peab viirus muteeruma.
Tänaseni ei ole maailmas pandeemilise gripi viirust (tekkima) tekkinud.Pandeemiaks nimetatakse erakordselt suurt gripi epideemiat, mis (levima/levitama) levib ulatuslikult üle riigipiiride, haarates paljusid riike ja kontinente ning millega (kaasama/kaasnema) kaasneb inimeste kõrge haigestumine ja suremus.Gripipandeemia oht (tekkima/tekitama) tekkib juhul, kui Ringlusse ilmub uus, varem mitte (esinema/esindama) esinenud gripiviirus, viirus (levima/levitaam) levib aktiivselt inimeselt-inimesele ja uus viirus on kõrge suremusega.

Gripipandeemiaks saab pidada sellist olukorda, kus ühes või mitmes omavahel (siduma) seotud piirkonnas (esinema/esindama) esinevad suuremad 25-50 haigusjuhuga ning ning mitmenädalase kestvusega gripipuhangud.