Retsensioon   Eesnimi Perekonnanimi magistritööle   "XXXXXXXXXXX"               Eesnimi Perekonnanimi magistritöö käsitleb õpilaste sõnavara omandamist tava- ja keelekümbliskooli 6. klassis.
Lk.
5 kirjutab autor, et "käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kus, kas tavakoolis või keelekümbluskoolis, toimub paremini sõnavara omandamine, miks on nii".
Siinkohal tuleb täheldada, et töö eesmärkide sõnastamisel ei ole magistrant selgelt eraldanud oma töö seisukohalt primaarseid ja sekundaarseid küsimusi.
Lugeja kohtab erinevaid magistritöö eesmärke (?) lehekülgedel 9 ("Oma töös uurin, millist sõnavara valdavad keelekümbluskooli ja tavakooli õpilased"), 14 ("Oma töös pööran tähelepanu ka sellele, kui hästi oskavad leida õpilased sünonüüme ja kas teavad nad neid üldse"), 15 ("Töös uurin, kui hästi nad oskavad leida sõnadele antonüüme, mis antonüüme nad tunnevad"), 16 ("Oma töös pööran tähelepanu sellele, kas on tuttavad õpilastele fraseoloogilised liitsõnad... "), 17 ("Oma töö praktilises osas pööran tähelepanu sellele, kas õpilased teavad liitsõnu ja tuletised, kas oskavad neid moodustada"), 28 ("Töö eesmärk on uurida, kuidas omandavad õpilased sõnavara tava- ja keelekümbluskoolis, kus sõnavara omandamine toimub paremini"), 36 (1.lõik: "Praktilises osas uurin ma... Töös püüan uurida... "), 56 (4.rida: "Selle ülesande eesmärk on... "), 71 (1.rida: "Selle ülesande eesmärk on... ").
Kui aga süveneda viimase kahe osa sisusse ja jälgida valitud esituslaadi, siis süveneb veendumus, et töös püstitatud eesmärk (lk 5) ei ole täidetud ning sõnastus on keeleliselt mittekorrektne.
Magistritöö koosneb sissejuhatusest, viiest peatükist ja kolmest lisast.
Esimene peatükk seletab lahti sõnavara mõiste ja muu sellega seonduva.
Teine kaheleheküljeline  peatükk kirjeldab sõna kohta mälus (magistrant oleks pidanud kaaluma, kas tasub nii lühikest osa peatükina välja tuua).
Kolmas peatükk annab ülevaate keelekümblusest.
Neljandas peatükis tutvustab E. Perekonnanimi sõnavara õpetamise meetodeid ja õpetamisvõtteid.
Viies peatükk analüüsib iseseisva uuringu tulemusi.
Töö pealkiri, struktuur ega käsitlevate teemade valik pole arusaadav, loogiline ega kohane.

Pealkirja "Sõnavara omandamine keelekümblus- ja tavakooli 6. klassi õpilaste hulgas" järgi oleks E. Perekonnanimi pidanud uurima, mil viisil õpetatakse uusi sõnu keelekümbluses ja tavakoolis, kui kiiresti jäävad need sõnad õpilastel meelde jms.
Seda laadi uuring on mõeldamatu ilma tundide vaatluste ja lindistusteta.
Termin "sõnavara omandamine" väljendab protsessi, E. .
Perekonnanimi uurib aga hoopis resultaati - kirjaliku ankeedi abil on püütud määrata, kas mõlema koolitüübi õppijad on juba omandanud teatud liiki sõnad.

Seega ei vasta magistritöö pealkiri magistritöö sisule.
Magistritöö esimene peatükk "Ülevaade sõnavarast" on antud kontekstis kohatu.
Autor kirjutab: "et hakata rääkima sellest, kuidas omandavad õpilased eesti keele sõnavara tavakoolis ja keelekümbluskoolis, on vaja kindlaks teha, mis on keel, mis on sõnavara" (lk.7).
Retsensent leiab, et pole otseseid ega kaudseid seoseid sõnavara omandamise, õpetamise ja sünonüümi-antonüümi-fraseologismi mõistete lahtiseletamise vahel.
Selle peatüki asemel oleks E. Perekonnanimi pidanud kirjutama, kuidas omandavad sõnavara teise keele õppijad, eriti teise keele omandamise teooriate valguses (nt Vivian Cooki multikompetentsuse mudel ja muud poststrukturalistlikud käsitlused, Krasheni monitooringu mudel, interaktsionistlik uurimissuund, mis rakendab Lev Võgotski lähima arengu tsooni kontseptsiooni keeleomandamisele jms).

Magistritöö teine peatükk "Sõna mälus" on liigselt napisõnaline ning selle vajalikkus teema avamise seisukohalt on samuti küsitav, sest E. Perekonnanimi uurimus pole ei kognitiivset ega psühholingvistilist laadi.
Kolmas peatükk "Ülevaade keelekümblusest" paneb lugeja kauaks mõtlema, milleks keelekümbluse käsitluste avamist (lk 22-28) vaja oli.Pole mõtet ümber kirjutada ilmselgeid asju, mida kõik teavad (nt keelekümbluse ajalugu, eesmärk jms).
Seda enam, et antud töö seisukohalt pole see obligatoorne.
Retsensendi arvates võinuks autor rahulikult piirduda neljandas ja viiendas osas tooduga, mida oleks pidanud põhjalikult ja järjekindlalt uurima ning kirjeldama.
Pean silmas järgmist: 1) ülevaade sõnavara õpetamise meetoditest (on töös olemas, kuid vajab täpsustamist), 2) sõnavara omandamisprotsesside omavaheline võrdlemine, mille alusel saab anda neile hinnangu.
Seejärel oleks loomulik üle minna omandatud sõnavara analüüsi juurde.
Töö analüütiline osa tundub küsitav.

On näha, et magistrant suhtub tavakooli eelarvamusega.
E. Perekonnanimi teeb kaugeleulatuvaid järeldusi selle põhjal, et paar keelekümblejat on kasutanud oma vastustes sõna "konn", samas aga ei pööra tähelepanu sellele, et kolm tavakoolis õppinud vene emakeelega õpilast teavad sõna "metssiga" ja  keelekümbluskooli õpilastele oli see sõna tundmatu (vt analüüs lk.
91 ja tabel lk.
97, samuti   lk.
82 sõna näitleja analüüs).

Kokkuvõttes ei ole retsensent rahul ei valitud ülesannete ega  sõnavaraga (nt määrsõna kähku, nimisõna töökoda  (mitte)tundmine ei ole õpilase sõnavara seisukohalt näitajad).
Bibliograafias on üks venekeelne, üks ingliskeelne ja 28 eestikeelset allikat.
Retsensent seab kahtluse alla kasutatud allikate valimi otstarbekuse.
Magistrikraadile pretendeerivas töös peab olema soliidne teoreetiline taust, mis antud töö puhul puudub.
Töö teemaga on otseselt seotud järgmised väljaanded, mida E. Perekonnanimi pole kahjuks kasutanud:Baker, C. (2006) Foundations of Bilingual Education and Bilingualism.
Fourth Edition.
Clevedon " Buffalo " Toronto " Sydney: Multilingual Matters LTD.

Baker, Colin (2005).
Kakskeelne laps.
Tartu: El Paradiso.

Coady, James and Thomas Huckin (1997).
Second language vocabulary acquisition: a rationale for pedagogy.
Cambridge University: Cambridge University Press.

Cook, V. (2001) Second Language Learning and Language Teaching.
Third Edition.

London: Arnold.
Ellis, R. (2000) Second Language Acquisition.
Oxford Introductions to Language Study.
Oxford: Oxford University Press.
Hausenberg, Anu-Reet, Tiina Kikerpill, Maia Rõigas, Ülle Türk (2003).
Keeleoskuse mõõtmine.
Käsiraamat.
Tallinn: TEA Kirjastus.
Lightbown, Patsy M. and Spada, Nina (2006) How languages are learned.
Oxford: Oxford University Press.

Lubliner, Shira and Linda Smetana 2005.
Getting into words: vocabulary instruction that strengthens comprehension.
Baltimore (Md.): Paul H. Brookes.

McKeown, Margaret G. and Mary E. Curtis (eds.) (1987).
The nature of vocabulary acquisition.

Hillsdale, N. J: LEA.

Metslang, Helle, Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle Sõrmus, Silvi Vare (2003).
Keelehärm.
Eesti keele probleemseid piirkondi.
Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Rannut, Ülle (2001).Varane keelekümblus, eesti keel kui teine keel ja muukeelne laps eesti koolis (Teooria ja praktika).
Tallinn.

Rannut, Ülle (2003).
Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes.
Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Rannut, Ülle (2005).
Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis.
Tallinn: TLÜ Kirjastus.
Zabrodskaja, Anastassia (2006).
Muukeelsete algkoolilaste vene-eesti/eesti-vene koodivahetus Kohtla-Järvel.
- Finest Linguistics.
Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics.
Tallinn, May 6-7, 2004.

Eds.
Krista Kerge, Maria-Maren Sepper.
[Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 8 / Publications of the Department of the Estonian Philology of Tallinn University 8. ]. Tallinn University: Tallinn University Press, 231-246.
Teemakohase kirjanduse loetelu võiks jätkata, kuid esialgu võiks piirduda ülaltooduga.

Retsensent soovib rõhutada, et antud teema puhul on mõeldamatu piirduda ainult E. Perekonnanimi valitud eestikeelse kirjandusega.
Magistritöös on vaid kaudviiteid võõrkeelsetele allikatele, mida kasutatud kirjanduse loetelus kahjuks ei leidu (nt lk.
7 - Ferdinand de Saussure, lk.
12 - Zikejev).

Retsensent soovib rõhutada, et magistrikraadile pretendeerivas töös peavad kõik allikad olema kasutatud kirjanduse nimistus, ka kaudviitelised.
Tekstis (lk.

34) viidatakse väljaandele Rannut (2000).Kasutatud kirjanduse loetelus esineb ainult Mart Rannuti (2002) artikkel                 Märkuste lõviosa puudutab magistritöö keelelist külge:                 Leidub rohkesti vigu, näpuvigu ja apse (lk.
4: Iga keel tugineb kõige pealt sõnadel ja sõnavaral; olemaolevad pro olemasolevad; lk.
34 haakavad pro hakkavad jne).
Eksitakse lausete sõnastuses, mis segab tekstist arusaamist: "Selletõttu on oluline, et uute võõrkeele sõnade õpetamisel arvestab õpilane mõtteskeemiga ning kasutab võimalikult palju temapoolset aktiivsust, sest see materjal, mille õpilane on ise oma tingimustele vastavalt loonud kõik õpilase enese isikuga seotud jääb kõige paremini meelde" (lk 4).
"Sõnavara omandamine on pidev protsess, sest iga päev informatsioon uueneb, seda edastatakse uusi sõnu kasutades" (lk.5).

"Näiteks tegi, teen, tehakse, tehtud, ... on sõnavormis [sõnavormid?
- X. Y. ] sõnast tegema" (lk.7).
"Oskussõna tähendus võib seejuures olla muutunud, võrreldes tema oskuskeele, täpsema tähendusega" (lk.11).
"Üldsõnavara sõnad kui markeerimata, kõige üldisema kasutusega neutraalsed keelendid on antud ilma markeerimata" (lk.11).
Vt ka lk 20 3. rida.
On tautoloogiat: "Kui ei tea sõnu, nende tähendust ja hääldust, siis pole võimalik võõras keeles suhelda.
Võõras keeles kõnelda ilma sõnadeta on sama võimatu kui näiteks mingi pillimäng ilma pillita" (lk.4).
Magistritöö stiil pole teaduslik, sest rohkesti kasutatakse retoorilisi küsimusi ja kõnekeelseid lihtlauseid: "Kui suur on keele sõnavara?
" (lk.10); "Mis on oskussõnavara eripära üldsõnavaraga võrreldes?
" (lk.11) jne.
Vt lk 16 (3.

lõik), 17 (2.lõik), 18 (3.lõik), 19 (6.ja 7. lõik), 23 (3.rida), 25 (4.

lõik), 30 (3.lõik), 33 (4.lõik) jne.
E. Perekonnasnimi teeb vigu, mis on täiesti lubamatud eesti keele kui teise keele tegevõpetajale: lk.
16: leidub hulgaliselt võrdluskeelendeid pro leidub hulgaliselt võrdluskeelendid; lk.

17: liitnimisõnade ja -omadussõnade moodustamine pro liitnimisõnade ja - omadussõnade moodustamine.
Vt lk 19 (3.lõik).
Magistrant ei oska kasutada umbisikulist tegumoodi: lk 30 (3.rida - ei saavuta; 4. lõik - ei õpeta), 31 (5.lõik - ei kasuta), 32 (viimane lõik - ei kasuta), 34 (1.lõik - ei harjuta), 82 (3.lõik - kirjutasid antud kontekstis peaks olema verb kirjutati).
Järgnev osa on mõeldud väitluse ärgitamiseks.
1) Sissejuhatuses (lk 4) väidate, et "Sõnavara õpetamine on olnud pikka aega võõrkeeleõpetuse huviorbiidist kõrvale tõrjunud.
Rohkem pöörati tähelepanu grammatika, kommunikatiivsete oskuste õpetamisele".
Millistele uuringutele toetudes olete teinud selle järelduse?
(Teie töös pole ühtegi asjakohast viidet.)  2) Teie sõnul on "keelekümblus kakskeelse õppe üks tuntumaid ja edukamaid vorme" (lk.5).
Kelle tähelepanek see on?
Kui pole Teie oma, siis miks seda pole eelnevalt seletatud ega viiteid antud?
Millest tulenevad järeldused?

3) Lk.
6 kirjutate, et "Kokkuvõttes teen järeldusi käsitletud teema kohta.
Räägin, kas kõikidele püstitatud küsimustele on leitud vastused".

Missugustele küsimustele kavatsete vastused leida?
Retsensent ei märganud ühegi (uurimis)küsimuse formuleerimist magistritöö sissejuhatavas osas.

4) Mis on keele õpetamise metoodika?
Mis on võte?
Mis on meetod?
(Vt lk.6. )  5) Lk.
21 väidate, et "On teada, et kõige paremini jäävad meelde inimest ümbritsevaid esemeid, olendeid ja nähtusi ning konkreetseid tegevusi tähistavad sõnad, kõik see, mis on inimese jaoks oluline, talle lähedane... ". Kelle tähelepanek see on?
Kui mitte Teie oma, siis miks puuduvad viited?
Millest ja kelle uuringutest tulenevad järeldused?

6) Teie meelest on "praegu keeleõpetamise metoodikas palju erinevaid meetodeid" (vt lk.28).
Kas oskate neid nimetada, viiteid anda?
7) Lk.
29 toote Silvi Vare ja Kristi Saarso vastandlikud arvamused kakskeelsuse ja sõnavara omandamise kohta.
Mis on Teie enda arvamus?
Kas iga keelekümbleja sõnavara on tavakooliõppija omast laiem?
Miks?
8) Lk.
35 nendite, et "keelekümblusklassis ei ole sõnavara harjutustes niisuguseid, mis on seotud tõlkimisega, siin kasutatakse ainult need harjutused, mis on seotud sõnavara rikastamisega".
Kas tõlkeülesanded ei rikasta keeleõppijate sõnavara?
Miks?
Tooge näiteid.
Et magistritöö pealkiri ei vasta töö sisule, magistritöö eesmärk (eesmärgid) pole selgelt sõnastatud, magistritöö (ka ingliskeelse resümee) keel ja stiil jätavad soovida, töö teoreetiline osa puudub, ei ole kasutatud olulisi (ingliskeelseid) allikaid, analüütiline osa pole representatiivne, siis leiab retsensent, et antud töö ei vasta magistritöödele esitatavatele nõuetele.