Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest - püsivatest, (piltlike) terviklike tähendusega sõnaühenditest.
Fraseoloogia all võidakse mõista ka fraseologismide kokumit ja ülekantud tähenduses nimetatakse fraseoloogiaks sõnakõlkse või katteta sõnu.
Fraseoloogilisi väljendeid iseloomustavad reprodutseeritavus, püsivus, motiveeritus ja idiomaatilisus.
Eesti traditsioonis on käibel kaks nimetust, kusjuures termin "kõnekäänd" on pigem kõnekeelne, terminit "fraseologism" aga tarvitavad peaasjalikult keeleteadlased.
Keeliti võib aga olla üsnagi erinev.
Võiksime lähtuda teesist, et vanasõnad ei kujuta endast fraseoloogilisi väljendeid, seevastu kõnekäände e idiomaatilisi väljendeid tuleks kvalifitseerida fraseologismidena.

Oma referaadis käsitlen inimesega seotud eesti keele fraseoloogilist sõnavara, uurin  anatoomiast tulenevaid sõnaühendeid.
Tõin välja levinumad ja huvitavamad fraseologismid ja kõnekäänud.