Antonüümia on tähenduste vastandlikkus Täpsemalt vastandussuhe ühe semantilise tunnusjoone tähenduskomponendi alusel.
Tegelikult polegi antonüümia mitte  erinevuse, vaid sarnasuse mõõt nagu sünonüümiagi.
Antonüümia    Antonüümia on semantiline suhe, mis leksikaalsemantilise paradigma liikmete - antonüümide vahel.
Ühe liikme tähendus vastandub teise liikme tähendusele.
(Õim 1998).
Antonüümia on sümmeetriline suhe.
Tegelikult võib antonüümiat pidada ka sarnasussuhteks, kuna vastandatavatel sõnadel peab olema midagi ühist, neid vastandatakse vaid ühe kindla tunnuse alusel, näiteks on mees ja naine inimesed, kuid on samas ka antonüümid.
Antonüüm on võimalik jagada kolme rühma: 1) relatiivsetel vastandustel  põhinevad, 2) komplementaarsel vastandusel põhinevad ning 3) vektorvastandusel  põhinevad antonüümid (Õim 1998).EWN-s on antonüümia suhte märgendiks antonym  (eestikeelne vaste vastand on) ning lähiantonüümia märgendiks near_antonym ja  xpos_near_antonym (eesti keeles peaaegu vastand on).
Viimane neist on jällegi EWN-s  eristatud sõnaliikidevaheliselt, eesti keeles muidugi on kahel viimasel vahet tehtud, kuid  tõlgitud ühtemoodi, nii nagu oli ka kõigi eelnevate suhetegagi.
Testlause antonüümia jaoks  võiks olla noomenite puhul selline:  X ja Y on mõlemad teatud liiki Z-d, aga X on Y antonüüm.

Välismaa ja kodumaa on mõlemad teatud liiki maad, aga välismaa on kodumaa on  antonüüm.

Lootusetus ja lootus on mõlemad teatud liiki tunded/tundmused, aga lootusetus on  lootuse antonüüm.