"Kes ei oska ühtki võõrast keelt, ei tea   oma keelest mitte kui midagi.
"      -Johann Wolfgang von Goethe  Sisukord  Mis tähendab Suveülikool  Õppimine Tartu Suveülikoolis  Keeleõpetuse metoodika  1. Mis tähendab Suveülikool?

Suveülikool - suurepärane võimalus ühendada lõbu ja kasu.
Paljud inimesed kasutavad praegu suve reisimise ja õppimise ühendamiseks, mis ongi  nüüd väga moes.
Suveülikoolis kohtub paljude uute inimestega ja see on sageli kõige huvitavam.
Tähendan seda, et enamasti need inimesed, kes suvekursusel õppivad, on ka hästi motiveeritud õppima ja siis meeleolu on õppijatele soodus.
Üliõpilased kannustavad teineteist loengutel ja sama-aegselt inspireerivad.
Arvan, et atmosfäär suvekursustel on nii hea esimeseks sest, et suveülikool ei ole nii "tõsine" koht ja õppimine ka läheb kergemaks ja meeldivamaks, kui on hea meeleolu ja mitte stressi.
Teiseks sellepärast, muidugi, et päike paistab ja on nagu puhkus.
Kolmas põhjus võiks olla see, et mõnikord õppijad ise maksvad õppimise eest raha ja tahtvad väga tõsiselt õppida, motivatsioon on siis suur.
Minu jaoks on põnev, et nii lühikese ajaga palju sellist kogesin, mida varem ei ole teinud.

   Eesti keele intensiivkursus, tase B1-B2  Õppijatel on erinevamaid põhjusi õppida Suveülikoolis.
Näiteks minu eesti keele grupis olid mõned inimesed, kel oli sugulasi Eestis ja sellepärast nad tahtsid õppida eesti keelt.
Ühele tüdrukule oli eesti keel ainult meeldiv hobi ja teda väga palju huvitas Eesti ja selle kultuur.
Enamik õppuritest osaleb kursusel, et õppida paremini rääkima eesti keelt, aga igaüks muidugi vastub ise oma õppimise eest suvekursustel.

Olen märganud, et eesti keel ja kultuur huvitab inimesi ümber maailma.
Mind üllatas see, et tudengid nii kaugelt kui Ameerikast ja Kanadast tahtsid õppida eesti keelt.
Näiteks minu rühmas oli tudengid USAst, Kanadast, Lätist, Tšekist ja minu lisaks Soomest oli kaks õppijat.
Kõigil oli isesugune aktsent, eriti sellel ameerika poisil loomulikult oli hääldamisega raskusi.
Sellel on otsustav tähtus, kui vana sa oled, kui alad õppima võõrkeelt.
Näiteks tudeng Kanadast rääkis täiesti ilma aktsentita, sest et tema vanaema oli pärit Eestist ja juba väga aegsalt ta oli kuulnud eesti keelt.
Meie edasijõudnute rühmas oli kokku seitse õppijat.
See oli väga hea rühmasuurus minu arvates ja meie eesti keel peaaegu samal tasemel, niimoodi väitis igatahes õpetaja.
Esimesel päeval oli lühike eesti keele eksam.
Mul oli ainult vaja rääkida sellest, et miks tahtsin Tartu Suveülikooli minna, mis põhjusel ja üldiselt, sellest et miks ma õpin eesti keelt Soomes, kui kaua olen õppinud ja nii edasi.
Olin varem valmistunud vastama küsimustele, nii et need ei tulnud suureks üllatuseks.

Varem teadsin, et kursuse eesmärk oleks sõnavara laiendamine; loetu ja kuuldu mõistmise arendamine; kirjeldamis- ja võrdlusoskuse arendamine kui ka ülevaate andmine Eesti haridusest ja eestlaste lugemiseelistustest.
Esimeste tundide vestlusteemad olid: kool ja haridus, Eesti haridussüsteem, kõrgharidus Eestis.
Teine suur teema oli see, et mida eestlased loevad.
Rääkisime ilu- ja ajakirjandusest.
Eestlaste keskmine eluiga ja üleüldiselt tervis oli ka üks teema.
Neljas tund teema oli kinnisvara, aga selle teemaga tutvusime ainult natuke.
Kõik nad teemad olid minu jaoks väga huvitavad.
   2. Õppimine Tartu Suveülikoolis  Läksin Suveülikooli õppima täielikult avatud meeltega ja ilma igasuguste eelootusteta.
Minu meeles oli ainult see, et tahan arendada minu eesti keele oskust ja tutvuda teiste õppijatega.
Varem ma ei olnud Tartus käinud ja muidugi ootasin suure põnevusega ka ise linna nägemist.
Arvasin, et need kaks nädalat saavad olema suht kiired, et mul on ka vaja palju õppida.

Tavaliselt meil toimus kolm loengut päevas.
Ma elasin ideaalses kohas ülikooli lähedal, Kastani tänaval, ja õnneks ma ei pidanud ärgama nii vara kui sõprad kes elasid kesklinnas või veel kaugemal.
Esimene keele loeng algas hommikul kell üheksa kolmkümmend.
Teine loeng algas kell 11.
30.
Kohvipaus oli nende loengute vahel, mil ajal meile pakuti kohvi ja suupisteid tasuta.
Pikk lõunapaus oli siis jälle kell 13.-14.
30 vahel.
Normaalselt käisime lõunal kesklinnas ja tahtsime proovida alati midagi uut.
Tartus oli väga palju häid restorane ja kohvikuid, et kõigis me loomulikult ei jõudnud käia.
Päevad läksid kiiresti läbi, kõgu aeg tegime midagi, jalutasime kesklinnas, käisime ekskursioonidel kogu grupiga koos, vaatasime filme (Viimne reliikvia, Klass, Stiilipidu) ja nii edasi ja muidugi õppisime eesti keelt.
Pärast filmi vaatamist oli alati väike vestlus, neid küsimusi pidi mõtlema: Kes peab kindlasti seda filmi vaatama ja miks.
Meie omal ajal või vaba-ajal rääkisime  ka eesti keelt ja natukene inglise keelt ka.
    Kui rääkisime kinnisvarast loengul sõidsime autoga eri Tartu eluraoonites.
Oli väga huvitav näha, kus elavad venelased ja kus on soomlaste elukoht.
Mulle selline funkti stiil mitte eriti meeldinud ega teistele.
Eriti palju mulle meeldis Supilinn, kui seal oli nii ilusad puumajad ja see eluraioon üldiselt oli väga sümpaatne.
Tänavate nimesid olid näiteks; Kartuli, Porgand ja Sibul.
Rääkisime ka kuidas soomlasele kinnisvara müüa.
Üldiselt võib öelda, et soomlane ei ole kiirustaja,  ta tahab osta odavalt - nagu kõik.
Kursusel ütleti ka, võib olla et härra Kanadast, et soomlasi iseloomustab ka tolerantsus ja filosoofiline maailmatunnetus.
   KGB Kongide muuseum; Tartu Riia tänav,  Tartu Tähetorn; Lossi 40   Käisime esimesel nädalal ekskursioonil KGB muuseumis, see oli vabatahtlik, aga kõik tahtsid külastada muuseumi.
Giid rääkis meile inglise keeles sellest, et kõik vist saaksid aru.
Juht rääkis meile muuseumi ajaloost, mis seal on toimunud ja millal see on uuesti renoveeritud.
Muuseumi külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asusid arreteeritute kambrid.
Juht ütles, et osad kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisaegsel kujul, aga   Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon.
Muuseumis oli palju fotosid ja esemeid Siberi vangilaagritest.
Teisel nädalal külastamise asrtonoomia muuseumi ja nagu eelmise nädala ekskursioon oli ka ta visiit maksuta.
   TartuFF - armastusfilmide festival  Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid.
Ise armastusel võib olla väga erinevaid palgeid: armastus oma maa vastu, vanemate, mehe, naise, laste vastu.
Seda rida võib lõpmatuseni järkata.
Minu õnneks TartuFF algas kaheksandal augustil ja jõudsin ka vaadata mõned filmid.
TartuFF on huvilistele täiesti tasuta, mis on muidugi eriti õppijatele väga suur pluss.
Need filmid esitati Raekoja platsil hilja õhtul, tavaliselt hiljem kui kell 22.
Lugesin, et TartuFFi külastas vaatamata külmale ilmale ja vihmale enam kui 21000 inimest.
   3. Keeleõpetuse metoodika  Meil oli kaks õpetajat, esimesel nädalal teine ja siis järgmisel nädalal tuli uus.
Ma mõtlesin, et õpetajate vahetus oli väga hea asi, et saime kuulata kaht eri eesti keele oskajat.
Nad siiski rääkisivad näiteks eri kiirustega, teine alustas rääkima aeglasemalt kui teine.
Minu jaoks, nad alati oskasid õigel ajal õige sõna öelda.
Õpetajad kannustasid õppima ja nende loengud olid väga inspireeritud.
Selline moodi ei ole Soome koolites, aga  minu arvamusel me soomlased võiksime enam teineteist kannustada ja kiitada.
Soome rahvas on liiga kade, inimesed on tihti teiste peale kadedad.
Eesti keele tunnis me palju vestlesime.
Kursuse kodutööd olid vabatahtlik, aga me olime tublid ja teime need ära iga päev.
Mingisuguseid esseid ei olnud iga päev, raamatuid ei pidanud lugeda, ainult artikleid loeti ja ülesandeid kirjutati.

Õppimise tempo oli juur sobiv, sest et aega õppimisele oli ainult kaks nädalat, pidi kiireesti õppida.
Teime palju paartöid, vestlesime erinevatest teematest.
Näiteks mängisime, et üks on ostja, teine maakler ja kolmas ehitusekspert ja siis nad üritavad müüa kinnisvarat kahtlevale ostjale.
Selline "mäng" ei olnud tuttav viis mulle õppimiseks, aga oli vist huvitav ja meeldis.
Märkasin, et nagu Venemaal, nii Eestis ka peab kasutama palju enam oma fantaasiat kui soome koolitunnis.
Ühest küljest see on hea sest, et sinu ise peab mõtlema ja sa ehk saad enam sest tunnist.
Teisest küljest on oma fantaasia kasutamine raske, kui teemast on raske midagi kirjutada ja sillal läheb kergesti asjatult aega.
Tähtsaim põhimõte, mida keeleõppe metoodika valikul on dialoog.
Oskus esitada küsimusi ning neile vastata on mõistuse arengu, mõtlemise ja keele arengu alus.
Dialoogi arendamine oli üks eesmärk meie kursusel, nii et tunnis tõsteti küsimusi ja avaldati oma mõtteid.
Esimestest tundidest alates hakkasime tunnis rääkima, esitasime lihtsaid küsimusi ja lihtsalt vastati.
Kogu aeg sõnavara suurenes ja fraasid pikenesid.
Teadaolevalt kõigil ei ole võimalust või pole jaksu Suveülikooli minna ja ma sellest kogemusest olen väga tänulik ja usun, et keele õppimine läheb kergemaks kui inimene elab seal maas, mis keelt õpib.