Kiviaeg Eesti      territooriumil.
Mõiste      "arheoloogiline kultuur" tähendus                              Kiviaeg              Vanem kiviaeg = paleoliitikum VIII saj.
eKr              Vanim asula leitud Pärnu ääres Pullis.
(VIII saj.eKr)               Keskmine kiviaeg = presoliitikum (VIII aastatuhande lõpp - IV aastatuhande keskpaik eKr.
Inimesed tegelesid küttimise, kalapüügi ja loodusandide korjamisega.
Korjati seene, pähkleid, söödavaid juurikaid ja marju.
Kalapüügiks kasutati luust ahingut, õngekonksuid ja algeliseid võrguid.
Kütiti põtru, karusloomi ja               Küttimiseks peamiselt viske- ja torkeodadega, kuid on teada, et hülje- ja kobrasteküttimiseks olid harpuunid.

Elati 20-40 liikmestes kogukondades koonusekujulistes püstkodades, mille keskel asus kolle, mis andis soojust ja valgust, samuti küpsetati söögi.
Töö- a tarberiistad olid luust, savist ja kivist, kuid leidub samuti tulekivist ja kvartsist.
Arvatavasti olid ka esemed puust, aga kahjuks neid on vähe säilinud.

Püstkojad olid kaetud nahaga, okastega, kuid ka mätastega talveti, et oleks soojem.
On teada, et Balti hõimud otsisid endale kohti, kus olid parimad tingimused elamiseks.
S. t. rohkem loodusande, kuid kui loodusressursid said otsa, siid nad otsisid uue elupaiga.

On tead, et inimesed elasid peamiselt veekogude ääres.
Kuna sel ajal metsas oli väga tihedalt puid, kasutati ka veekogusid liiklusteedena.
Kiviajal kujuneb välja Kunda kultuur, esemed tehti veel luust ja sarvidest.

Tulekiviesemed Eestis oli suhteliselt vähe, sellepärast kasutati kvartsi.

Kiviajal leidub juba lihvitud tööriistu kivimetest, olid ka uued valmistamisvõtted: puurimine, saagimine ja kivilihvimine.

Kiviajal oli välja kujunenud Narva kultuur.
Narva kultuuris valmistati keraamikat savist, mille sisse segati teokarpe, kivipuru ja isegi taimi.
Kammkeraamika - kaunistatud kammivajutustega keraamika.
(IV aastatuhandete lõpul eKr)              Nöörkeraamika - kujunes välja neoliitikumis e noorimas kiviajas.
Selle kultuuri nimetatakse ka vene-lik sõjakirviste kultuuriks, paati meenutavate kirviste pärast.

Surnud Baltimaade territooriumile sängitati külili või kägiras.
Kaasa pandi tööriist või tarbeese, mis arvati võiks - olla kasulik teispoolses elus.
Leidub ka kalmetest ehteid, loomahambaid ja -kihvu.
Mõnikord pandi sunutele kaasa ka merevaik, raviva toie puhul (= päikesekivi)    2. "Arheoloogiline kultuur" - teatud inimgrupile iseloomulik kultuur, mis kujuneb välja arheoloogilise uurimistöö käigus.
Mis annab meile teadmisi, et igal arheoloogilisel leiul on sarnased muistised, territoorium ja ajajärk.