Eesti keele kui teise keele test  Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus - see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsiaalne tegevus.
Laulsid tööl, aga ka lastele.

Rahvalauludes kajastub rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.

Eesti vanemat laulutraditsiooni esindab länemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.

Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.
Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega.
Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks").

Vanema ja Euroopast laenatud laulutraditsiooni koosmõju lõi 19. sajandil eeldused uue, riimilise rahvalaulu tekkeks.
Need laulud on väl ja kujunenud Euroopa muusika eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi muusika mõjul.

Muusika- ning lauluharrastusega on seotud tihedalt ka eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole, mil rahvuslikke haridus- ja muusikaseltse loodi baltisaksa kogukonna eeskujul nii linnas kui maal.

Ajaloolise tähtsusega sündmuseks kujunes esimene ülemaaline laulupidu 1869 aastal Tartus, mille korraldamise idee ja teostus tuli "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.

Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918 aastal ja Vabadussõda muutusid laulupeod muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928).

Üle - eestiline laulupidu on ka praegusel ajal tähelepanuväärsem ja massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.

Lisaks on laulupidu ka suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, lootuses kohata sõpru, sugulasi ja tuttavaid, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud.
Ja kuigi laulupidu pakub publikule kõigepealt pealtvaataja - elamust, ootab kuulajaskond tegelikult võimalust kaasa laulda, kogedes seda ülendavat tunnet, mis tekib tuhandete teistega üheskoos samu sõnu ja sama viisi lauldes.
Need laulud on läbi aja kujunenud rahvuslikeks sümboliteks.

Allikad: Kristin Kuutma.
"Kultuuriidentiteet, rahvuslus ja muutused laulutraditsioonis".