Eesti keele kui teise keele test  Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Eesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.
Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.
Eeslaulja viib laulu edasi ja arendab seda.
Laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus - see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahed, aga ka sotsiaalne tegevus.

Regilaule lauldi ilma pillisaateta ning neid pärandati põlvest põlve suuliselt, tuginedes mälule ja traditsioonidele.

Ristiusuga kaasnes vaimulike laulude laulmine kirikus.
18. sajandil hakkas aga vaimulike laulude laulmine levima ka väljaspool kirikut ka.
Koorilaulu levikuga kaasnes ka puhkpilliorkestrite asutamine - esialgu küll vaimuliku muusika mängimiseks, kuid hiljem musitseeriti piduõhtutel ka tantsu saateks.

Ajaloolise tähtsusega sündmuseks kujunes esimene ülemaaline laulupidu 1869. aastal Tartus, mille korraldamise idee ja teostus tuli "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.

Peol osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga.
Sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.
Ühtlasi sai sellest muusikaline suursündmus, mis pani aluse jargnevate üldlaulupidude korraldamisele.

1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid.
Alates 1947. aastal toimunud XII üldlaulupeost olid pidustused nõukogude korra tingimustes kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli ja suunamise all.
Repertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule.
Et kavva lülitati ka lastekooride (1947) ja poistekooride (1960) esinemised, suurenes osavõtjate arv 25 000 - 30 000 laulja ja pillimängijani.
Üle - eestiline laulupidu on ka praegusel ajal kõge tähelepanuväärsem ja massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.
Kuigi selle peo repertuaar on seotud professionaalse heliloominguga, on koorilaulu traditsioon mõjutanud pikka aega eestlaste muusikataju ja suulist laulupärimust.

Mina tegelen käsitööga.
Minu viimane töö on "Eesti vaim".
Tantsupeodele me õmbleme riietust erinevate Eesti valladest, küladest.
Iga Eesti külas on olemas oma muster, oma kudum, riietus.
Samuti ka lauluga ja tantsuga.
Ida - Virumaal on väga palju laule miks võiks nimetada segamini lauluteks pool eesti keeles, pool vene keeles, samuti muusika instrumentidega pill, kannel, venemoodne akkordeon ehk bajaan.