Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Eesti laulurahvakultuur on juba vanast ajast tähtis eesti rahvale, sest sellega nad elavad.
Ma võin kindlasti öelda, et eestlased on inimesed, kes on uhked oma riigist, nad võivad laulda emakeeles, oma rahvamaal.

Vanal ajal saatis laul eestlast hällist hauani.
Lauldi väga palju, lauldi üksi olles, töötades, lauldi laste jaoks, oma mehe jaoks.

1869 aastal toimus esimene laulupidu Tartus, see oli suur pidu eestlaste jaoks, eestlased hakkasid uskuma endasse, neil tuli uhkus, et tad on koos kõik koos!
Sellest laulupeost kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk, mis on, minu arust, väga tähtis.
Nad laulsid rahvus gümni, kelle autor on tuntud eesti poetess Lidia Koidula, nad lihtsalt pidusid, kõigidel oli hea tuju.
Sellest sai alguse laulupidude traditsioon.
Ise endast eesti rahvale ütleb, et nad on, natuke poolest, eriline rahv.

Mul tuli suur huvi sellest, kuidas laulsid vanadel ajadel, kuidas inimesed elasid ja mul tuli võimalus sellest teada saada.
Vaatasin aulas väga vanad videolõiged, ja võin öelda, et see oli väga huvitav, üks neiu laulis nii rahulikult ja tundus, et kogu südamest.
Kõik mis inimesed laulsid ja tänapäevadel laulavad, nad teevad seda oma hingamisest, kogu südamest, millest võib öelda, et eestlased on laulurahvas.

Minu arust, on väga tähtis, et rahvakultuuri vastu tunnevad huvi, mitte ainult meie vanemad, ja ka noored inimesed.
See on hea, kui noored tunnevad oma kultuuri ja on uhked selle vastu!

Mul on vanaema - eestlane ja tihti kui ma tulen tema juurde, siis ta laulab, lihtsalt laulab, algusest ma ei saanud sellest aru, nüüd ma saan.
Ta rääkis mulle kuidas nad koos kogunesid 10, 20 aastat tagasi, ja tähistasid peod oma lauludega.
See on eestlast kultuur, mis on nende jaoks väga tähtis.
Igal rahvadel on oma traditsioonid, laulud, sümbolid ja seda ei saa keegi muuta.

1994 aastal tähistati 125 aastat kestnud laulupidude traditsiooni.
Selle pidu korraldati kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.
Te võite kujuneda, mis päev see oli.
See oli kõige eestlaste jaoks suur sündmus, mis on ajaloos, mida hakkavad mäletama palju aastaid.

Kõigest sellest ma võin kindlasti öelda, et eesti peo kultuur elab ja hakkab elama.
Inimesed tähistavad oma peosid kõik koos ja kogu südamest, mis on väga tore!