Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Laulupidu on suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, lootuses kohata sõpru, sugulasi ja tuttavaid, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud.
Laulupidu pakub publikule kõigepealt pealtvaataja - elamust, ootab kuulaja - osakond tegelikult võimalust kaasa laulda, kogedes seda ülendavat tunnet, mis tekib tuhandete teistega üheskoos samu sõnu, sama viisi lauldes.
Need laulud on läbi aja kujunenud rahvaslikeks sümboliteks.

Rahvalauludes kajastab rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.

Eesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.

Ristiusuga kaasnes laulude laulmine kirikus 18. sajandil.
Kirik ja külakoolid õpetasid põhiliselt saksa eeskuju järgivad mitmehäälset koorilaulu.

Venemaa ja Euroopast laenatud laulutraditsiooni koosmõju lõi 19. sajandil eeldused uue, riimilise rahvalaulu tekkeks.
Need laulud on kujunenud Europa muusika saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi muusika mõjul.

Esimene ülemaaline laulupidu oli 1869. aastal Tartus.

Seitse esimest üldlaulupidu, mil eestlased võitlesid oma tunnustamise eest, korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus.

Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost 1896 Tallinnas.
1933. aastal lisandusid naiskoorid.
1947 aastal tulid lastekoorid.
1960 aastal lisandusid poistekoorid.
1969 aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva.
Koorilaul on eestlase hulgas kujunenud massiharrastuseks, seepärast on loomulik, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega "rahvas" ja "laul" ka "laulupidu".

Üle - eestiline laulupidu on ka praegusel ajal kõige tähelepanuväärsem, massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.
Kuigi selle peo repertuaar on seotud professionaalse heliloominguga, on koorilaulu traditsioon mõjutanud pikka aega eestlaste muusika taju ja suuliselt laulupärimust.

Eestlane on laulurahva.

1994 aasta juulis kogunesid tuhanded lauljad Tallinna lauluväljakule laulupeole, et tähistada 125 aastad kestnud laulupidude traditsiooni.
Suvel erakorraldati eesti üldlaulupidu kahekümne teist korda kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.
Mõlema peo ülesehitus ja sisu oli omavahel seotud ja põhimõttelised sama, seepärast võib neid käsitleda ühe peo kahe osana.
Tartus laulis umbes kuusteist tuhat lauljat ja seitsekümmend tuhat kuulajale.
Tallinnas laulis kakskummend viis tuhat esinejat sada tuhat pealtvaatajale.
2005 aastal oli laulu ja tantsurahvapidu.