Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Laulmine on olnud üks olulisemaid ajalooliseid tegevusi läbi aegade.
Laulmine ja tantsimine pakkus esteetilist naudingu, rõõmustas, toetas, rahustas, aitas tööl ja igapäevases elus, hoidis rahvatraditsioonid ning edastas ajalugu ning rahvatraditsioonid tulevikku.

Eestlaste jaoks laulmine on olnud alati väga oluline ning tähendas kokkupuutumis rahva südamega, ajalooga.
Eesti laulude ajalugu on üle 1000 aastat vana.
Laul saatis eestlast hällist hauani.

Iga sündmus oli kaasa saadetud lauluga, laul kajastas sündmuse meeleolu ning tähtsust.
Laulude ajalugu ongi eesti rahvuse ajalugu.
Eesti laulude arengu vaadeldes, saame aru saada eestlaste hingest, elust, ajaloost.

Kõige vanemad rahvalaulud on regivärsilised laulud; need on arhailised laulud, kui riim oli alati esimesel silbil.
Emalaulud on esimesed, mida inimene kuuleb, ning seetõttu nende sisu, tempo ning tuju peab kajastama rahuolu, armastust ning kindluse tunnet.
Vanasti lauldi emad lapsele laulud rinnaga toites, kiigutade ning rahustades.
Nende sisu oli väga armastusrohke, last kiideti, armastati, mis andis lapsele turvatunnet.

Muud laulu eesmärgiks vanal ajal oli endast märku andmine karjas käimise ajal.
Laulu abil edastasid karjapoisid üksteisele sõnumit.

Eestis lauldi nii mehed kui naised, aga naiste laulmine oli ikkagi rohkem levinud võrreldes meeste omaga.
Naiste laulmine oli pigem nukruv, see saatis igapäevast elu, meeste laulmine aga oli esindatud ritooriliste sündmuste ajal.

Vanade laulude rütm oli aeglasem kui tänapäeva rahvalaulude tempo, isegi tantsimise jooksul peeti aeglasemat rütmi.

Regivärsiline laul oli lauldud alati eeslauljaga, vahest lisandus ka koor, mis kordas eeslaulja sõnumit.
Üks regivärsiliste laulude tunnuseks on laulmine ilma pilli saateta.

Aeg aga möödus ning muutusid ka eesti rahvalaulud.
Kuna Eesti oli tihti teiste rahvuste mõju all, ei saanud see mitte kajastuda ka rahvamuusikas.
Alguses ilmusid koos kirikumuusika leviga igasugused koorid: kas kirikukoorid või ka koorid väljaspool kiriku.
Selle kiruku laulmise levikuga kaasnes ka puhpilliorkestrite asutamine.
Rahvamuusikat mõjusid teiste rahvuste traditsioonid, eriti piiripealsetes kohtades.

19. sajandil koos üldise kirjaoskuse levikuga ilmusid riimilised rahvalaulud, mille tunnuseks on lõpuriim, kiirem tempo ning mitmekesisus.
Neid laule tihtipeale lauldi pillisaatega.
Kõik need sündmused koos teiste teguritega tähendasid eestlaste rahvuslikku ärkamist 19. sajandi lõpus.
Ärkamise tulemuseks laulude ajaloos on ülemaalise laulupeo ilmumine.
Laulupidade traditsioon oli pikk aga polnud see alati rõõmus ning kerge olnud.
Tsaari - Venemaa ning nõukogude ajal laulupidade läbi - viimine sai kuukaks just selle tõttu et rahvusliku identiteedi välja näitamine ei olnud heaks kiidetud valitsejate poolt.
Siiski vaatamata raskustele on laulupeo traditsioon mitte ainult säilinud, vaid ka kasvanud ning õitsema läinud.

Üldlaulupidade ajaloo jälgides, võime näha, kuidas lisandusid meeskooride traditsioonile ka naiskoorid, hiljem aga lastekoorid ning poistekoorid.

Nende aastate jooksul koorilaul on muutunud eestlaste hulgas massiharrastuseks mis toob rõõmu igapäevasse ellu ning kaasneb iga peoga.

Üli - eestiline laulupidu on ka tänapäeval üks oodatavamaid sündmusi kultuurses elus.
Samas võib ka see olla perepidu, kus käiakse kõik koos, lootes tuttavaid näha ning nautida laulmist.

20. sajandi lõpus ilmusid rahvuslikud ning folklöör - ansamblid, näiteks "Leigarid".
Nõukogu ajal ansamblite abil püüdsid säilitada rahvuse enesehinnanguid, identiteedi ning selle abil protestida üld võimu vastu.

Laulva revolutsiooni ajal inimesed seisid öölaulupeol toetades üksteise rahvalaulu abil.

Tänapäeval eesti rahva laulutraditsioonid kajastavad igal pool: on läbi viidud mitmekesised konkursid televisioonis, raadios.
Samas ei kaota eesti rahvas ka huvi teiste rahvade laulu vastu: seda me võime näha kasvõi Eurovisioonil, mis sai huvitavaks sündmuseks kultuurses elus.

Kokkuvõttes võime oelda et rahvalaulude traditsioonid on väga vanad aga iga aasta toob neile uue külje ning see annabgi neile voimalust nooremaks jääda.